PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #8 I Juhtimine lugude kaudu: miks faktid üksi ei loo ühist sihti?
Tänases juhtimismaailmas on faktide ja lugude roll keskne, kuid sageli ei teadvusta me, kuidas need meie igapäevast otsustusprotsessi ja meeskonnatööd mõjutavad. Podcastis „Juhtimine juhtimiseta“ vestlevad Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, teemal, kuidas faktid ja lood kujundavad meie arusaamu ning organisatsioonikultuuri.
Faktid ja lood – kuidas need tekivad?
Ivar avab teema: „Kaheksa on lihtsalt fakt, meil on kaheksas episood. Kuid ühe jaoks hakkab see sümboliseerima lõpmatust, teise jaoks edasiliikumist. Me paneme enda lood sinna juurde.“
See põhimõte laieneb ka juhtimisele ja organisatsioonidele. Faktid ise on neutraalsed, kuid nende ümber loodud lood kujundavad tähenduse. Organisatsioonis võivad lihtsad faktid – kas tulemused on langenud, kas juht on tavapärasest vaiksem – hakata kiiresti lugudeks muutuma, mis mõjutavad kogu meeskonna meeleolu ja tegutsemismustrit.
„Kaheksa on lihtsalt fakt,“ selgitab Ivar. „See on kaheksas episood, midagi enamat selles esialgu ei ole. Aga üks inimene võib selles näha lõpmatuse sümbolit, teine aga progressi, sest peagi jõuame kümneni. Sama juhtub igapäevaselt juhtimises – me võtame fakti ja anname sellele tähenduse, sõltuvalt oma kogemustest ja tunnetest. Kas tulemused on head või halvad? Kas juht on tavalisest tõsisem? Meie mõistus loob nendele faktidele konteksti ja ehitab nende ümber lugusid.“
Reelika nõustub ning toob välja, et hindame asju läbi oma kogemuste ja otsustame, kas need on head või halvad. Kuid tegelikult on need lihtsalt faktid. Kui lisame neile hinnangulise mõõtme, salvestuvad need tugevalt meie alateadvusesse ning mõjutavad meie tulevasi otsuseid ja harjumusi. „Seetõttu on oluline aeg-ajalt astuda samm tagasi ja vaadata asjadele otsa nii, nagu need tegelikult on – ilma emotsioonide ja tõlgendusteta.“
Ivar räägib, et kuulis hiljuti head mõtet – kõik kannatused tulevad lugudest. „Meie rahulolematus, meie soov, et asjad võiksid olla teisiti – need kõik pärinevad meie peas loodud narratiividest. See ei tähenda, et kõik lood on kahjulikud, kuid kõik kannatused on alati seotud sellega, kuidas me fakte tõlgendame.“
Reelika arutleb edasi: „Kui me tahame elada rahus ja rõõmus, siis on vaja aeg-ajalt vabastada end nendest lugudest, mis meid piiravad. Kui teadlikult eristada fakte ja tõlgendusi, saame tagasi kontrolli oma energia ja emotsioonide üle. See on sisemine töö, mis aitab meil paremini juhtida nii ennast kui ka teisi.“
Ivar toob podcast`is välja, et lood on olulised, need inspireerivad ja ühendavad inimesi. „Kuid mõnikord on kasulik jätta lood kõrvale ja keskenduda ainult faktidele. Sellest tekib selgus, uus vaatenurk ja sageli ka värsked ideed.“
Meie rahulolematus, meie soov, et asjad võiksid olla teisiti – need kõik pärinevad meie peas loodud narratiividest. See ei tähenda, et kõik lood on kahjulikud, kuid kõik kannatused on alati seotud sellega, kuidas me fakte tõlgendame.
Kuidas lugusid teadlikult kasutada?
Vestluses jõutakse tõdemuseni, et faktid võivad põhjustada lugusid, mis loovad kas probleeme või ühendavad inimesi.
Ivar selgitab: „Organisatsioonides eesmärgistatakse sageli fakte – rahaline tulemus, klientide rahulolu jne. Kui keskendume ainult faktidele, jääb puudu inspireerivast loost. Tegelikult peaksid sihid lähtuma just loost – millist väärtust me loome ja kuidas see lugu meid ühendab.“
See tähendab, et juhtimise üks keskseid ülesandeid on aidata meeskonnal mõista, milline lugu nende töö ümber tekib. Kas me loome loo, mis ühendab ja inspireerib, või loo, mis põhjustab ebakindlust ja kannatusi?
Ivar resümeerib: „Lood võivad tekitada kannatusi, aga lood ka ühendavad inimesi. Juhina on oluline rääkida faktide keeles, kuid mitte unustada lugu, mis meid sihile viib.“
Lood võivad tekitada kannatusi, aga lood ka ühendavad inimesi. Juhina on oluline rääkida faktide keeles, kuid mitte unustada lugu, mis meid sihile viib.
Kas juht peaks alati olema rõõmus?
Vestluses kerkib esile veel üks oluline teema: kas juht peaks alati olema rõõmus ja positiivne, et oma meeskonda inspireerida? Või on autentne emotsioonide väljendamine hoopis olulisem?
„Ma uskusin, et juhina pean alati tööle minema ülihea tujuga,“ jagab oma kogemust Reelika. „Kui olin vahel oma mõtetes või lihtsalt vaiksem, nägin, kuidas ka meeskond muutus eemalolevaks. Inimesed hakkasid kohe oma peas lugusid looma: kas ettevõttel on midagi viga? Kas ma olen midagi valesti teinud?“
See kogemus on paljudele juhtidele tuttav. Meeskond tajub juhi käitumist ja tõlgendab seda enda jaoks, sageli asjatult muretsedes.
Ivar toob sisse teise vaatenurga: „Üks juht rääkis koolitusel, et tema meeskond peegeldab koheselt tema tuju. Ta on õppinud teesklema rõõmu, kuid lõpuks tunneb end tühjaks jooksnuna. Kas selline tehislik rõõm on õige lahendus?“
Reelika usub, et teadlikult harjutatud rõõm võib aidata nii juhti kui ka meeskonda: „Ma isegi toetan teatud määral rõõmu teesklemist – kui sa lähed tööle ja teadlikult harjutad õnnetunnet, hakkad sa seda lõpuks ka päriselt tundma. Sa lood endale uue harjumuse, mis tõmbab ka teised kaasa.“
Ivar on aga skeptiline: „Ma ei usu, et emotsioonide allasurumine on jätkusuutlik. Rõõm on üks enimkasutatavaid maske – sotsiaalselt on see mugav, kuid sisemiselt kurnav. Emotsioon tuleb aktsepteerida ja temaga teadlikult tegeleda, mitte teeselda.“
See arutelu peegeldab juhtimispraktikates sageli esinevat dilemmat – kui palju peaks juht oma emotsioone varjama ja kui palju on õige neid jagada? Selge on see, et emotsioonid mõjutavad meeskonna tööd ja sisekliimat, mistõttu on oluline leida tasakaal teesklemise ja autentsuse vahel.
Rõõm on üks enimkasutatavaid maske – sotsiaalselt on see mugav, kuid sisemiselt kurnav. Emotsioon tuleb aktsepteerida ja temaga teadlikult tegeleda, mitte teeselda.
Vestlus tõi välja mitu olulist mõtet:
- Faktid ise on neutraalsed, kuid nende ümber loodud lood kujundavad tähenduse. Organisatsioonis võivad lihtsad faktid hakata kiiresti lugudeks muutuma, mis mõjutavad kogu meeskonna meeleolu ja tegutsemismustrit.
- Me hindame asju läbi oma kogemuste ja otsustame, kas need on head või halvad. Kuid tegelikult on need lihtsalt faktid. Kui lisame neile hinnangulise mõõtme, salvestuvad need tugevalt meie alateadvusesse ning mõjutavad meie tulevasi otsuseid ja harjumusi.
- Kõik kannatused tulevad lugudest. See ei tähenda, et kõik lood on kahjulikud, kuid kõik kannatused on alati seotud sellega, kuidas me fakte tõlgendame.
- Mõnikord on kasulik jätta lood kõrvale ja keskenduda ainult faktidele. Sellest tekib selgus, uus vaatenurk ja sageli ka värsked ideed.
- Kui keskendume ainult faktidele, jääb puudu inspireerivast loost. Tegelikult peaksid sihid lähtuma just loost – millist väärtust me loome ja kuidas see lugu meid ühendab.
- Lood võivad tekitada kannatusi, aga lood ka ühendavad inimesi. Juhina on oluline rääkida faktide keeles, kuid mitte unustada lugu, mis meid sihile viib.
