PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #9 I Kui noored on kiired ja vanad teavad teed: juhtimine eri põlvkondade vahel
Podcastis „Juhtimine juhtimiseta“ arutlevad Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, juhtimise tähenduse ja põlvkondade vahelise mõistmise üle. Nende vestlus viib kuulaja juhtimise mõtestamise, põlvkondade erinevuste, hirmude ja mõttemustrite maailma. Keskne sõnum on lihtne: me oleme elu ja juhtimise liiga keeruliseks mõelnud. Tegelikult on Ivari ja Reelika sõnul võimalik teha asju palju lihtsamalt – kui mõista iseennast, ümbritsevaid inimesi ja loobuda illusioonist, et juhtimine tähendab kontrolli.
Juhtimine kui turvalisuse loomine ja avardumine
Vestlus algab küsimusega, mis juht üldse on. Ivar Raav tõdeb, et paljud organisatsioonide probleemid saavad alguse sellest, et inimesed mõistavad mõisteid erinevalt. See kehtib eriti sõna „juht“ kohta. Tema sõnul loob juht selgust ja turvalisust süsteemide, struktuuride ja autoriteediga. Ta toob paralleeli inglise keelse mõistega manager, kelle roll on pakkuda selgust ja toimivat raamistikku.
Juht loob selgust ja turvalisust süsteemide, struktuuride ja autoriteediga.
Samas rõhutab ta ka liidri rolli – see, kes suudab luua kasvuvõimalusi nii ärile kui inimesele endale. „Liider ei pea olema parem kui juht, nad on erinevad ja mõlemad on vajalikud,“ ütleb Ivar. Reelika lisab, et juhtimine on pidev muutumine ja avardumine – see pole kunagi lõpuni kontrollitav protsess, vaid eluviis, kus juhina tuleb ajaga kaasas käia ja õppida muutustega liikuma.
Põlvkondade erinevused: raamid vs paindlikkus
Üks olulisi teemasid, mis vestlusest läbi jookseb, on erinev arusaam raamidest ja vabadusest eri põlvkondade vahel. Reelika kirjeldab, kuidas vanema generatsiooni jaoks on oluline, et asjad oleks selged – puhkusegraafikud, protseduurid, reeglid. Noorem põlvkond eelistab paindlikkust ja loovust ning ootab, et lahendused leitaks jooksvalt ja koostöös.
„Juht istub kahe maailma vahel – ühel pool ootus kindlale süsteemile, teisel pool soov vabadusele,“ ütleb Reelika. Juht peab suutma mõlemad pooled ühendada ja selleks on vaja eneseteadlikkust ning oskust märgata, kus keegi oma ootuste ja vajadustega parasjagu on.
Ivar toob sisse olulise mõtte: „Me pole tegelikult nii erinevad, nagu põlvkondade jutt vahel väidab.“ Pigem on tema sõnul asi eluetappides. Põlvkondade vaheline mõistmine ei tähenda sildistamist, vaid teadlikkust sellest, kuidas inimesed erinevas vanuses maailma kogevad ja mida nad vajavad.
Hirmud ja ebapiisavuse tunne juhina
Üks keskseid emotsioone, mis juhte mõjutab, on hirm. Ivar viitab kahele põhihirmule: hirm reaalsete ohtude ees ning hirm, et ma pole piisav. Ta selgitab, et kui ühiskonnas on palju ebastabiilsust – olgu selleks tervisekriis, majandusraskused või julgeolekuohud –, siis juhid võtavad selle pinge üle. Nad kahtlevad, kas suudavad olla piisavad, kas nad mõistavad uusi inimesi ja kas nad saavad hakkama ootustega, mis järjest muutuvad.
„Aju tahab meid alati viia eemale ohust, ja kui uus olukord ei vasta tuttavale, siis tundub see hirmutav,“ ütleb Reelika. Noorematele võib muutus tunduda fun, aga vanematele on see signaal ohust. See lõhe tekitab juhis surve – vajaduse muuta iseennast, aga ka teadmise, et vanad edumudelid enam ei tööta. Sellest saab alguse vajadus uue mõttemustri järele.
Kontrolli illusioon ja mõttelihtsus
Üks arusaamadest, mille Ivar ja Reelika vestluses lahti harutavad, puudutab kontrolli. „Juhid usuvad sageli, et neil on kontroll – aga see on illusioon,“ ütleb Ivar. Ta toob välja, et inimesed käituvad ikkagi omal moel ja juhil pole võimalik kõike ohjata. Selle asemel on palju tõhusam luua selgust – nii iseendas kui suhtluses teistega.
Reelika lisab, et paljud juhid püüavad korrata seda, mis kunagi töötas. Nad teevad samu asju kiiremini ja rohkem, lootes, et see toob sama edu. Tegelikult toob see kaasa ajakriisi ja kurnatuse.
„Tark töötamine tähendab mõttelihtsust – mitte seda, et teeme rohkem, vaid seda, et teeme arukamalt,“ ütleb Reelika. See tähendab ka uskumuste lihtsust – mitte iga asi ei pea tulema raskelt, et olla väärtuslik. Tarkus seisneb selles, et nähakse võimalusi, kuidas teha vähemaga rohkem ja kuidas vältida tarbetut draamat.
Juhtimine eri eluetappide vahel
Ivar toob välja, et sageli töötavad ühes organisatsioonis koos viis-kuus erinevas eluetapis olevat inimest. Nad ei erine niivõrd põlvkonniti, vaid nende eluetapid määravad, mis neid huvitab, mida nad vajavad ja milleks nad valmis on.
„Noored on kiired, vanad teavad teed,“ toob Reelika esile ühe oma lemmikmõtetest. Just selles sümbioosis peitubki tugevus – kiirus ja suund saavad koos tekkida ainult koostöös. Juhi roll on aidata neid ühendusi luua, mitte pooli valida.
Ivar lisab, et heaks juhtimiseks on vaja mõistmist, usaldust ja kohalolu. „Kui juhil on kogu aeg kiire, siis see on märk, et ta ei ole rahul sellega, kuidas asjad on. Ta üritab hoida kontrolli, mida tegelikult pole,“ ütleb ta.
Juhtimine ilma juhtimiseta – elu lihtsustamine
Podcasti lõpuosas jõuavad Ivar ja Reelika mõtteni, et võib-olla on aeg juhtimisest kui kontrollist lahti lasta. „Juhtimine kui selline on ehk ajale jalgu jäänud,“ ütleb Ivar. Meie ülesanne on lihtsustada elu – nii enda kui teiste jaoks. Mida rohkem me mõistame iseennast, oma mõttemustreid ja vajadusi, seda rohkem saame anda seda mõistmist ka teistele.
Meie ülesanne on lihtsustada elu – nii enda kui teiste jaoks. Mida rohkem me mõistame iseennast, oma mõttemustreid ja vajadusi, seda rohkem saame anda seda mõistmist ka teistele.
Reelika lisab: „Juhtimine on elustiil, mille keskmes on avatus, uudishimu ja eneseareng.“ See pole tema sõnul kindlate reeglite järgimine, vaid oskus liikuda koos elu muutumisega ja toetada ka teisi selles protsessis. Juht on see, kes suudab luua turvalise ruumi muutuseks ja arenguks, isegi siis, kui ta ei tea kõiki vastuseid.
Häid mõtteid podcast`ist:
- Juht loob turvalisust, liider loob võimalusi. Hea juht loob süsteeme ja selgust, liider avardab piire ja innustab kasvu. Mõlemad rollid on olulised – üks ei asenda teist.
- Mõisted loovad arusaamu, aga ka segadust. Paljud probleemid organisatsioonis tekivad sellest, et inimesed mõistavad samu sõnu erinevalt. Juhi töö on neid tähendusi lahti rääkida.
- Põlvkonnad ei ole probleem, vaid võimalus. Erinevad põlvkonnad töötavad täna koos. Noored on kiired, vanemad teavad teed – sümbioos tekib siis, kui juht ei vastanda, vaid ühendab.
- Hirm ei tule alati reaalsusest, vaid mõtetest. Hirm juhina on tihti seotud sisemise ebakindlusega, mitte väliste sündmustega. Mõistmine, kust hirm tekib, aitab sellega paremini toime tulla.
- Kontroll on illusioon. Juht ei suuda päriselt kontrollida inimesi ega olukordi. Tõeline mõju tuleb aususest, kohalolust ja selgusest, mitte pidevast kontrollipüüust.
- Tark töötamine = mõtte lihtsus. Mida lihtsamalt suudad asju näha, seda tõhusamalt suudad neid teha. Draama ja keerukus ei ole edukuse eeldus.
- Juhtimine on pidev avardumine, mitte fikseeritud oskus. Hea juht kohaneb, muutub, õpib ja leiutab ennast uuesti. Juhtimine ei lõpe kunagi – see liigub koos juhiga.
