Riik toetab 30 teadmusmahukat arendusprojekti 19,4 miljoni euroga
EAS-i rakendusuuringute programmi (RUP) teises voorus said toetust 30 projekti kogusummas 19,4 miljoni eurot. Toetussumma jaotus väga erinevatest tegevusvaldkondadest projektide vahel alates biotehnoloogiast ja meditsiinist kuni õhusõidukite nutika interjööri ja innovaatilise posti- ja pagasiskännerini.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul toetab rakendusuuringute programm ettevõtteid teadmusmahuka arendustöö käimalükkamisel, nõustamisel, rahastamisel ja sobivate koostööpartnerite leidmisel. „Läbi rakendusuuringute programmi aitab riik Eesti ettevõtetel välja töötada uusi nutikaid ja tehnoloogiamahukaid tooteid ning teenuseid, mis loovad kõrge lisandväärtusega töökohti ja tõstavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ning atraktiivsust,” ütles Sutt.
Ministri sõnul on positiivne, et kvaliteetsetetest teadusarendusprojektidest on programmis nii-öelda järjekord ukse taga. “Eestis tehakse suurepäraseid teadusarendusprojekte, olgu selleks siis isesõitvad autod, biomeditsiin, jäätmete ja põlevkivituha taaskäitlus, küberturbelahendused või 3D-prinditud ortoosid,” lisas Sutt.
EAS-i rakendusuuringute programmi juhi Madis Raukase sõnul oli kandideerimine programmi teise taotlusvooru aktiivsem kui esimesel korral. Samuti oli teises voorus suurem osakaal projektidel, mida viiakse ellu koostöös teadus- ja arendusasutustega.
„Kuigi kõige rohkem oli biotehnoloogia ja tervise valdkonnaga seotud projekte, siis taotlejate läbilõige oli siiski väga mitmekesine. Näiteks alustab ettevõte Genecode uuringutega, et luua uudne raviviis Parkinsoni tõve progresseerumise aeglustamiseks,“ rääkis Raukas ning tõi teise näitena välja Eesti Energia ja Enefit Outotec Technology, kes arendavad lahendust, mis võimaldaks kütuseks ümber käidelda kõige problemaatilisemaid jäätmeplastikuid.
„Mitmekesisus väljendus ka selles, et toetuse saanute seas oli nii pikaaegseid kui alustavaid ettevõtteid, nii Eesti kui ka osaliselt väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid, nii neid, kes olid juba eelnevalt teinud teaduskoostööd kui ka neid, kes tegid seda esmakordselt,“ selgitas Raukas.
Programmis on väga oluline roll ka nõustamisel. Programmi esimese pooleteise tegutsemisaasta jooksul pöördus EAS-i poole arendusplaanide nõustamiseks üle 200 ettevõtte. Suurema osa neist moodustavad juba tegutsevad töötleva tööstuse ja IKT-sektori ettevõtted, kuid oluline osa on ka alustavatel ettevõtetel ja idufirmadel. Näiteks aitavad EAS-i eksperdid ettevõtjal oma arendusideed vastu turutrende peegeldada ning vajadusel leida sobiv teadus- ja arendustegevuse teenuse pakkuja.
RUP-i projekte hindavad sõltumatud eriala tehnoloogia- ja majanduseksperdid. Hindamiskomisjonis löövad kaasa mitmed tunnustatud ettevõtjad, kellel kõigil on pikaajaline ettevõttes tehtavate rakendusuuringute ja selle tulemusena tekkinud toodete ja teenuste turule viimise kogemus.
Kandideerimine rakendusuuringute programmi järgmisesse vooru avaneb veebruaris, eelnõustamine toimub jooksvalt kogu aeg.
Rakendusuuring on esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millele on leitud praktiline rakendus ning mida kasutatakse ärilisel eesmärgil. Projekti võib teha ettevõttesiseselt või kaasata teadus- ja arendustegevuse partner Eestist või välismaalt.
Rakendusuuringute programmis toetuse saanud projekte rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ning liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.
