Sõja mõjud kergitavad inflatsiooni
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 2,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 15,2 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul taas uuele kõrgtasemele, ulatudes 7,5 protsendini.
Kõrgete energia- ja toorainehindade ning globaalsete tarneprobleemide mõjul kiirenes tarbijahindade tõus möödunud aasta lõpus Eestis kahekohaliseks. Valitsusepoolsed leevendusmeetmed aitasid mõnevõrra pehmendada kõrgete energiahindade mõju majapidamistele. Kui veel aasta alguses oli ootus, et alates suvekuudest hakkab hinnatõus selgelt pidurduma, siis Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kaubanduse katkemine idanaabriga ja suurenenud risk Venemaalt pärit energiale sanktsioonide kehtestamisele on majanduse väljavaadet oluliselt muutnud.
Selle tulemusena on mitmete energiatoodete, näiteks gaasi ja toorainete hinnad maailmaturul uutes kõrgustes ning tulevikutehingute kohaselt püsib kõrgena kogu tänavuse aasta jooksul. Selgelt avaldus see mootorikütuse hindades, mis kallinesid ühe kuuga pea viiendiku võrra. Aastases võrdluses on mootorikütust, elektrit, gaasi ja soojust kajastav energia kallinenud 54 protsenti. Ilma energia leevendusmeetmeteta oleks hinnatõus veel kiirem.
Teise tegurina põhjustab sõjategevus ja kaubanduse katkemine idanaabriga toidutoorme kallinemist, seda nii teravilja kallinemise ja väetiste puuduse tõttu. Selle mõju tunnevad aasta teisel poolel ka siinsed tarbijad. Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinnad on viimastel kuudel tõusnud sisendhindade tõttu niigi märkimisväärselt kallinenud (13,8 protsenti). See tähendab ühtlasi, et inflatsiooni selgem aeglustumine on sõjategevuse tulemusena lükkunud 2023. aasta algusesse.
Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes märtsis 6,7 protsendini. Seda võib eelkõige seletada sisendite kallinemisega, nagu jätkuv palgasurve ja kõrgete energiahindade kaudsete mõjudega. Lisaks on tööstuskaupade hinnatõus jätkumas, seda nii meil kui Euroopas laiemalt.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos arvestab energiakandjate kõrge hinnatasemega kogu käesoleva aasta jooksul. Selle kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 12,7 protsenti, kiire tõus jääb aga ajutiseks. Tarbijahindade tõus aeglustub 2023. aastal 2,1 protsendini, kui välistegurite mõju hakkab taanduma. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohta saab lähemalt lugeda siit.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
