Swedbank: Eesti majandus taastub oodatust kiiremini
Peale laastavat teist kvartalit näitab maailmamajandus paranemise märke, kuid kasvu kiiret taastumist sel aastal ei too sest viiruse leviku oht on endiselt üleval. Paljud ettevõtted kannatavad nõrga nõudluse tõttu ning majapidamised on ebakindlad tööturu edasise väljavaate suhtes. See on piisav, et kiiret taastumist piirata, vaatamata sellele, et kriisi sügavaim punkt on juba läbitud.
Euroopa Liidus kokkulepitud taastepakett, Euroopa Keskpanga äärmiselt toetav rahapoliitika ja valitsuste tasandil vastuvõetud toetusmeetmed aitavad liikmesriikide majandustel taastuda. Euroopa Keskpank jätkab toetavat rahapoliitikat seni kuni see on vajalik ning seetõttu intressimäärasid ei tõsta. Samuti ei muuda USA Föderaalreserv meie hinnangul lähitulevikus intressimäära ning jätkab tõenäoliselt varaostuprogrammiga.
Põhjamaade ja Balti riikide lähiaja kasvuväljavaade on parem
Swedbanki kevadise prognoosiga võrreldes ei ole euroala majanduse väljavaade küll oluliselt halvenenud, kuid mõne riigi ootamatult negatiivsete langusnumbrite tõttu esimesel poolaastal, oleme euroala selle aasta majanduskasvu korrigeerinud veidi allapoole. Prognoosi järgi langeb euroala majandus sel aastal 8%, kuid järgmisel aastal ootame 6% majanduskasvu. Taastumine tuleb aga riigiti ebaühtlane. Põhjamaades ja Balti riikides viitavad viimased majandusnäitajad kiiremale paranemisele kui ootasime maikuus, mistõttu on selle regiooni lähiaja kasvuväljavaade parem. Võrreldes kevadise prognoosiga oleme korrigeerinud Balti riikide selle aasta majanduslangust väiksemaks. Meie hinnangul langeb majandus Leedus sel aastal 1,7% ning Lätis 5%. Rootsi ja Soome majandus langevad meie prognoosi järgi tänavu samuti 5%.
Eestis on taastumine toimunud kiiremini kui veel mõni kuu tagasi ootasime, mistõttu oleme SKP langust varasemaga võrreldes väiksemaks korrigeerinud. Prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal 5% ja kasvab järgmisel aastal 4,5%.
Jaemüügimaht kasvab, makse laekub rohkem ja tööstussektori langus taandub
Eesti majandusnäitajad halvenesid koroonakriisi eskaleerudes järsult. Kõige tugevam languse jäi aprilli ja maikuusse, kuid juba alates juunist näitab enamik majandusnäitajaid langusest taastumist või isegi kasvu. Suure löögi sellest kriisist on saanud meie turismisektor, eelkõige majutus ja reisiteenused, mille taastumine kriisist toimub ülejäänud majandusega võrreldes oluliselt aeglasemalt. Ebakindluse püsides võib halveneda ehitussektori väljavaade. Kuigi Eesti erinevate sektorite kindlustunne on veel nõrk, on see juba tasapisi paranemas. Tööstussektori ootused tootmismahtude ja teenuste sektori ootused nõudluse kohta on muutunud oluliselt positiivsemaks. Seda ei saa veel öelda inimeste kindlustunde kohta, kes on koroonakriisi ajal oma säästusid suurendanud. See tähendab aga suuremaid puhvreid võimalike riskide vastu. Lisaks inimeste nõrgenenud kindlustundele on hoiuste kasvu taga ka vähenenud tarbimine.
Tööpuudus tõuseb ja palgad kasvavad aeglasemalt
Tööpuudus kerkis teises kvartalis veel võrdlemisi vähe, vaid 7,1 protsendini. Ilma riigi toetuseta oleks tööpuudus ilmselt suurem, kuna viiendik hõivatutest said töötasu hüvitist. Tööpuudus peaks teisel poolaastal mõõdukalt suurenema, kuna ebakindlus püsib, ekspordinõudlus on endiselt nõrk, turismi kõrghooaeg saab läbi ja palgatoetused ning maksepuhkused lõpevad. Teatud hulk ettevõtteid ei pea survele vastu ja peavad töötajaid koondama. Aasta kokkuvõttes peaks Swedbanki hinnangul tööpuudus ulatuma 8,1 protsendini. Järgmisel aastal majanduskonjunktuur pöördub ja majanduskasvu taastumine tähendab taas suuremat hõivet ja tööpuuduse vähenemist 7,4 protsendini.
Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad aga palgasurvet. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 2,2%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,3 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmine tarbimiskorv sel aastal ei kalline. Hindu mõjutavad vähenenud nõudlus, madal nafta hind, üüri hinna langus ning aktsiisimäärade langetamine. 2021. aastal tõusevad hinnad vaid 1,1 protsendi võrra. Hinnatõus taastub järgmisel aastal majandussaktiivsuse paranemise ja koroonakriisi vaibumise tõttu. Ka aktsiisimaksude langetamise negatiivne mõju hindadele on väiksem kui aastal 2020.
Eesti majanduse kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine
Eesti majanduse taastumine langusest peaks tulema nüüd oluliselt kiirem, kui 2008-2009. aastate majanduskriisi ajal. Kui eelmise majanduslanguse järel ületasime kriisieelse kõrgeima taseme alles 8,5 aastaga, siis nüüd ligi 2,5 aastaga. Praeguse kriisieelse kõrgeima taseme, mis oli möödunud aasta neljandas kvartalis, peaksime prognoosi põhistsenaariumi järgi ületama 2022. aasta teises kvartalis. Swedbanki hinnangul jäi majanduslanguse põhi küll käesoleva aasta teise kvartalisse, kuid sel aastal Eesti majandus aastases võrdluses veel kasvuni ei jõua. Põhistsenaariumi järgi parandab järk-järgult kosuv välisnõudlus järgmisel aastal rohkem ekspordivõimalusi, kindlustunde tõus suurendab nii tarbimist kui ka investeeringuid ning valitsuse toetusmeetmed ja stimuleerivam fiskaalpoliitika aitavad kaasa majanduskasvu taastumisele. Riigi tellimustel on majanduskasvu ergutamisel praegu eriliselt oluline osa. Samas on võrdlemisi suur risk, et Eesti majanduse kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine.
Tõnu Mertsina, Swedbank
