Tallinna Sadam asub eest vedama Läänemere rohetaristu sõlmpunkti loomist Eestisse
Tallinna Sadamal on ambitsioonikas plaan kujundada partneritega Eestist Läänemere rohetaristu sõlmpunkt, mis aitaks kaasa Eesti kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja tõstaks riigi konkurentsivõimet.
Ettevõte plaanib üha rohkem keskenduda Muuga sadama ja Paldiski Lõunasadama tööstusparkides roheenergia ökosüsteemi loomisele. „Tulevikus võiks nendesse sadamatesse rajada nii tuuleparkide hoolduslinnakuid kui ka kavandada vesinikuterminali väljaehitamist, mis võiks olla omakorda atraktiivne ka tööstustele, kes ise energiat ei tooda, kuid soovivad rohepöördest osa saada ja oma tootmise selle ümber ehitada. Töötame välja atraktiivse väärtuspakkumise nii kohalike kui ka rahvusvaheliste investorite suunal,“ ütles Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
„Euroopa Liidu rohelepe Green Deal, ambitsioonikad kliimaeesmärgid ja vesinikustrateegia loovad väga hea võimaluse, mis võimaldaks Euroopa Liidu toetusel Eestis üles ehitada kliimasõbralikku rohetaristut, mis aitaks ühest küljest täielikult ümber kujundada transpordisektorit ja teisest küljest anda lisatõuke taastuvenergiasektorile, millel tekib motivatsioon rohelise vesiniku tootmiseks eriti olukordades, kus turul on palju odava hinnaga elektrit,“ lisas Vihman.
Paldiski Lõunasadam on jäävaba ja sobiks asukoha poolest hästi vesiniku eksportimiseks ja importimiseks. Paldiski LNG-terminali teemaplaneeringuga on seal ette nähtud ka vesiniku transportimiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamine. Alexelaga koostöös kavandatakse 25 000-kuupmeetrist vesinikuhoidlat, mis võimaldaks eksportida ja importida Läänemere regioonis vesinikku, võimaldades sedasi Eesti majanduse üleminekut puhastele energiaallikatele. Soome lahe piirkonnas vesinikuterminali veel täna ei ole.
Ka Muuga sadama kasuks räägib soodne asukoht ja lisaks fakt, et sealt saab alguse Rail Baltica, mis avab mitmeid täiendavaid võimalusi äritegevuseks. Tallinna Sadama hinnangul eksisteerib tulevikus vajadus vesiniku või teiste rohekütuste punkerdamiseks Läänemere ida-läänesuunalises koridoris, milleks on sobilik nii Muuga kui ka Paldiski Lõunasadam.
Lisaks on jäävaba ja olemasoleva sadamataristuga Paldiski Lõunasadam tänu asukohale igati sobiv meretuuleparkide hooldussadamaks ja seal on ka võimalused vajaliku hoolduslinnaku väljaehitamiseks. Tuuleenergia osakaalu suurenemisega Eestis toetaks taristu ühtlasi rohelise vesiniku tootmist Eestis.
“Peame üksteist julgustama ja liitlasi otsima. Tallinna Sadam on valmis kohe tegutsema ja gaasipedaali põhja vajutama. Soovime, et Eestist saaks vesinikuriik number 1 maailmas. Selle reaalsuseks saamiseks vajame aga era- ja avaliku sektori koostööd,” sõnas Vihman.
Koostöös Hollandi saatkonna ja ettevõttega &Flux viis Tallinna Sadam läbi uuringu rohevesiniku kasutamise võimalustest ja võimalikkusest sadamates, millest selgus, et Eesti võiks olla Läänemere vesiniktaristu sõlmpunktina sobilik asukoht. Tallinna Sadam sõlmis Hamburgi sadamaga ühiste kavatsustega leppe, mille raames töötatakse ühiselt vesinikutaristu väärtusahela väljatöötamisel.
Tallinna Sadam on ühtlasi uurimas kaldaelektrilahendusi kruiisilaevadele, sealhulgas vesinikust elektri tootmist. Ettevõte kaalub suursaartevaheliste parvlaevade üleviimist keskkonnasõbralikematele kütustele. Vesinik on selleks potentsiaalselt sobilik alternatiiv.
Tallinna Sadama ja partnerite plaanidest kuuleb lähemalt 25. augustil investeerimiskonverentsil “Teistmoodi Paldiski 2021”.
