TARBIJASÄUTS #5: mida 5G tehnoloogia endaga kaasa toob?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet on loonud lühivideote sarja „tarbijasäuts“, kus räägitakse erinevatel tarbijatele olulistel teemadel. Viies tarbijasäuts räägib 5G-st.
Kui täna on juba mõned asukohad, kus saad 5G-d nautida, siis lähiaastatel on oodata 5G olulist laienemist. Mida uus tehnoloogia endaga kaasa toob? Nendele küsimustele vastab TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.
Ilmselt oled kuulnud, et Eesti on uue ja huvitava mobiilsidegeneratsiooni ehk 5G lävel. Kui täna on juba mõned asukohad, kus saad 5G-d nautida, siis lähiaastatel on oodata 5G olulist laienemist. Kuid mida uut tehnoloogia endaga kaasa toob?
- Esiteks toob 5G kaasa andmeside kiiruste kasvu. Kiirused, millest räägime, võivad ületada ka maagilise 1GBPS piiri.
- Teiseks võimaldab 5G kasutusele võtta palju uusi teenuseid, mida senised mobiilsidevõrgud ei võimalda. Tänu 5G märksõnadele nagu madal viiteaeg, asjade internet ja masinate vaheline side, on võimalik ühenduda võrguga nii meie kodused kui ka tänavapildis olevad seadmed. Madal viiteaeg annab võimaluse juhtida näiteks drooni, autot või kirurgilisi seadmeid ilma viivituseta ka siis, kui inimene asub teiselpool maakera.
Aastal 2022 viis TTJA läbi kaks enampakkumist 5G sageduslubadele. Sagedusalas 3,6 GHz väljastas TTJA kolm sagedusluba. Tegemist on 5G tuumiksagedusalaga, kus kõrged sagedused ja laiad kasutatavad ribalaiused tagavad hea kattuvuse ja suured kiirused linnatingimustes.
Teisel enamuspakkumisel jagati välja kuus sagedusluba, seekord 700MHz sagedusalas. See sagedusala on tuntud oma heade levitingimuste poolest. Madalam sagedus levib kaugele ja sobib 5G levi tekitamiseks eelkõige maapiirkondades, kus asustustihedus on väiksem. 2023. aasta veebruaris kuulutas TTJA välja kolmanda sageduslubade konkursi.
Sel korral hakatakse lubasid väljastama sageduse poolest kõige kõrgemas, 26 GHz sagedusalas. Need sagedused ei levi kaugele, kuid võimaldavad ülikiireid andmeedastuskiiruseid. Selle sagedusala suured kiirused ja madal viiteaeg on teerajajaks näiteks isesõitvatele autodele või virtuaalreaalsuse edasisele arengule.
