Tippjuhid: kriisidega toimetulek on tugeva juhtimise peegeldus
Ühiskonnas teadvustatakse ESG kahe esimese alussamba – keskkonna- ja sotsiaalsete tegurite – olulisust tänaseks päris hästi. Kolmanda samba ehk juhtimisalaste teguritega on olukord mõnevõrra keerulisem. Regulatsioonid ja raporteerimiskohustus toovad siin aga peagi muutuse, usuvad jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day esinenud tippjuhid.
“Kindlasti ei peaks juhtimisele mõtlema kui kulule, vaid täiendavale investeeringule – tugev juhtimine on jätkusuutliku äriedu oluline eeldus. Riskide hindamine, kriisideks valmisolek ja vajalikud juhtimisotsused võivad olla kõik kulukad, aga kõige selle puudumine on varem või hiljem kindlasti veel suurema hinnasildiga,” tõdes BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Kindlasti ei peaks juhtimisele mõtlema kui kulule, vaid täiendavale investeeringule – tugev juhtimine on jätkusuutliku äriedu oluline eeldus.
Tallink Grupi kommunikatsiooni- ja ESG valdkonna juht Katri Link usub, et edukas juhtimises peitub ootamatute olukordadega toimetuleku võti ning seda on tõestanud viimaste aastate kriisid. “Oluline on oskus mõelda ette olukordadele, mis võivad sundida kiiresti kurssi muutma. Isegi kui kõigeks ei saa lõpuni valmis olla, siis piisab ka teadmisest, et olemas on kompetentsed inimesed, kes oskavad leida lahendusi ning vajaliku plaani luua,” ütles ta.
Oluline muutus peaks tema sõnul toimuma aga selles, et ESG-alane raporteerimine toimuks sarnastel alustel, kasutades ühtseid metoodikaid. Praegu on ettevõtetel just metoodikate osas üsna vabad käed jäetud ning see tekitab ESG andmete võrdlemisel küsitavusi. “Näiteks emissioonide arvutamisel on igal laevafirmal veidi erinev metoodika ja arvutuskäik. Nii kogutakse ühtsesse Euroopa Komisjoni Thetis andmebaasi küll suur hulk teavet, aga lähemalt uurides selgub, et võrreldakse õunu apelsinidega,” tõi Link näite.
Swedbanki juht Olavi Lepp leiab, et suur osa juhtimisest on sageli igav ja nähtamatu ning see on hea, sest annab kinnitust, et juhtimine toimib, riskid on maandatud ja ootamatusi on vähem. Reaalse ohuna tajub Lepp aga regulatsioonide massiivi, mis sunnib tegelema kõige sellega, mis soovitud muutust lõpuks kaasa ei too.
“Raporteerimine on küll oluline ning seda tuleb teha, aga vältida tuleks sinna uppumist. Muidu oleme viie aasta pärast ikka samas kohas, kus praegu, lihtsalt targemad mõõtjad. Tegeliku muutuse saavutamiseks on vaja päriselt rohkem keskkonnast, sotsiaalsetest teguritest ja juhtimisest hoolida ning siin peavad tippjuhid ise eeskujuks olema,” tõdes Lepp.
Raporteerimine on küll oluline ning seda tuleb teha, aga vältida tuleks sinna uppumist. Muidu oleme viie aasta pärast ikka samas kohas, kus praegu, lihtsalt targemad mõõtjad.
Arutelu juhtinud advokaadibüroo RASK partner Annika Vait näeb äri- ja õigusnõustamise töös, et kestlikkuse teemadele pööratakse järjest enam tähelepanu. “Viimaste aastate kriisid on õpetanud, et plaani, strateegia ja juhtimiskogemuse puudumine või ebapiisav järgmiste sammude läbimõtlemine võivad väga halvasti lõppeda,” ütles ta.
Arutelus osalenute sõnul ei tähenda riskijuhtimine pelgalt regulatsioonidele vastamiseks vajaliku dokumendi loomist, vaid terviklikku protsessi ja raamistikku, kuidas midagi tehakse. See on paljuski ka küsimus ettevõtte kultuurist, sest tippjuhtide sõnul tagab hea juhtimine, et inimesed soovivad end ettevõttega siduda ja seal töötada.
