VIDEOVESTLUSED I Aiata elamurajoon ja kaasaegne kodu – milline on tuleviku elukeskkond?
Milline peaks olema tänapäevane elukeskkond, mis kestab ja kõnetab ka aastakümnete pärast? Elamumess 2025, mis algab 4. juunil Jõelähtme golfikülas, püüab sellele vastata mitte teooria, vaid praktiliste lahenduste kaudu. Mess ei keskendu vaid majadele, vaid laiemale küsimusele: kuidas saaks Eestis ehitada läbimõeldumalt, kestlikumalt ja ruumiliselt paremini? Messile ehitatud majad ei ole tüüpprojektid ega pelgalt arhitektuurinäited. Need on elukeskkonnad, kus on katsetatud uusi materjale, vaadatud ümber harjumuspäraseid lahendusi ning otsitud tasakaalu looduse, ruumi ja inimeste vahel. Iga osaleja – olgu ta tootja, arhitekt või arendaja – on panustanud oma kogemuse kaudu sellesse, et näidata, kuidas erinevad valikud mõjutavad eluruumi tervikuna.
Idee, mis sündis keerulistel aegadel
Elamumessi korraldaja Mait Schmidt ütleb, et selle sündmuse taga on aastatepikkune töö ja kindel usk ideesse, mida paljud alguses kahtluse alla seadsid. See ei olnud lihtne ega kiire tee. “Kui Elamumessi tiimiga alustasime, siis oli majanduses keeruline aeg – koroona, sõda Ukrainas, energiahindade tõus. Paljud ei uskunud, et suudan leida ettevõtted, kes on valmis oma raha eest siia maju ehitama,” meenutab Schmidt.
Kui Elamumessi tiimiga alustasime, siis oli majanduses keeruline aeg – koroona, sõda Ukrainas, energiahindade tõus. Paljud ei uskunud, et suudan leida ettevõtted, kes on valmis oma raha eest siia maju ehitama.
Ometi õnnestus tal samm-sammult ettevõtteid veenda, pakkudes neile mitte pelgalt osalust üritusel, vaid võimalust panustada millegi suurema – tuleviku kodu loome – kujundamisse. „Ma rääkisin neile, et kui nad loovad siin midagi kvaliteetset ja läbimõeldut, võib sellest sündida uus toode, mida soovivad nii Eesti kui ka välismaised kliendid. Elamumess ei ole ainult kohaliku turu jaoks – see on võimalus näidata, mida me suudame, ka rahvusvahelisel tasemel.“
Elamumess ei ole ainult kohaliku turu jaoks – see on võimalus näidata, mida me suudame, ka rahvusvahelisel tasemel.
Elamukvartalist elukeskkonnaks
Messi toimumispaik, Jõelähtmel asuv EGCC Golfiküla, pole lihtsalt majade kogum. Tegemist on teadlikult kujundatud elukeskkonnaga, kus loodus, arhitektuur ja tehnoloogia on ühendatud üheks tervikuks. “Siin pole tegemist lihtsalt individuaalmajadega, vaid tervikliku elukeskkonnaga. Me ei tahtnud teha lihtsalt uusarendust – siin on midagi palju enamat,” ütleb Schmidt.
Siin pole tegemist lihtsalt individuaalmajadega, vaid tervikliku elukeskkonnaga.
Peaarhitekt Emil Urbeli sõnul on üks messiala iseloomulikumaid jooni aiavaba planeering. See loob avatud ruumilise tunnetuse ja tugeva seose ümbritseva loodusega. “Me ei tahtnud, et krundid oleksid piiratud aedade ja taradega. Siin on kõik ehitatu osa ühtsest vabast maastikust, kus peamist rolli mängib loodus,“ lausub ta.
Materjalide roll muutub
Elamumessi üks eesmärk on murda seniseid harjumusi ja tuua esile uusi materjalikasutuse võimalusi. AS Framm toob esile betooni, mida senini on Eestis peetud eelkõige avalike hoonete ja kortermajade materjaliks. Messil näidatakse, kuidas betoon sobib ka eramuehituseks.
“Kui vaadata 40–50 aastat ette, siis seal tuleb betooni tegelik väärtus esile,” selgitab Framm juhatuse liige Rasmus Kurm. “Me ei tulnud siia mütsiga lööma, vaid selleks, et inimesi harida.”
Kurm rõhutab, et ehitusmaterjali keskkonnamõju ei tohiks hinnata ainult tootmisetapi järgi. “Ehitus on valdkond, kus tuleb mõelda pikalt ette. Kui materjal kestab aastakümneid ja vajab vähem hooldust või uuendamist, on selle mõju loodusele lõpuks väiksem,” ütleb ta. “Meie eesmärk on vähendada raiskamist, kasutada täpseid retsepte ja teha nii, et kogu protsess oleks võimalikult efektiivne.”
Puit kui kohandatav ja ajas kestev lahendus
Messil osalev Woodcraft esindab vastukaaluks betoonile puitehituse uut põlvkonda. Ettevõtte messimaja on loodud koostöös arhitekt Kristo Põlluaasaga ja keskendub kliendikesksele “bespoke” lähenemisele.
“Meie fookus on kohandatud lahendustel. Klient tuleb oma sooviga ja meie meeskond aitab selle teostada,” selgitab Woodcrafti esindaja Mihkel Lekk.
Woodcrafti lahendused põhinevad liimpuidul ja eeltoodetud puitraam-elementidel, mis tagavad stabiilsuse, kiire ehituse ja vähese vajumise. Ettevõte on kogu ehitusprotsessi jäädvustanud kaameratega – see aitab külastajatel mõista, kuidas puitmaja tegelikult sünnib. „Messi külastajad näevad valmis maja, aga me tahame neile näidata ka seda, kuidas kõik alguse sai. Oleme filminud kogu ehituse nullist lõpuni – geodeetilistest töödest elektri ja viimistluseni välja. Lõpuks saab vaadata kokku monteeritud videot, mis annab parema ülevaate sellest, kuidas puitehituse erinevad kihid kokku pannakse.”
Arhitektuurne identiteet ja tehniline täpsus
Arhitekt Kristo Põlluaas toob Elamumessile kaks isikupärast hoonet – VIIV maja ja Valge Maja. Esimene neist ühendab vaskpleki ja puidu soojuse minimalistlikuks, ajatu tervikuks. Teine demonstreerib tehases toodetud elementide abil kiiret ja täpset ehitusprotsessi. “Ma ei taha sattuda trendide lõksu. Eesmärk on luua midagi ajatut, mis töötab ka aastate pärast,” ütleb Põlluaas.
Tema sõnul on kõik materjalid head, kui neid kasutatakse õigesti. Puit on tema jaoks küll südamelähedane, aga alati lähtutakse kontekstist ja otstarbest. “Me proovime kombineerida puidu ja insenertehnilised lahendused nii, et tulemus oleks omanäoline ja mugav.”
Tootja uues rollis: Lasita kogemus
Messil astub uude rolli ka akna- ja uksetootja Lasita. Kui seni on ettevõte tuntud puitakende tarnijana, siis nüüd on nad ise ehitanud terve maja, et testida oma toodete sobivust terviklahenduses. “See ei ole meie igapäevane tegevus ja maja ehitamine ei ole kindlasti lihtne, aga läbi selle protsessi õpime me ka ise paremini nägema, kuidas meie tooted töötavad,” ütleb tegevjuht Karl-Martin Rammo.
Lasita on olnud aastaid aktiivne Soome Asuntomessul, kuid Eesti esimene Elamumess oli neile hea võimalus. Lisaks messimajale rõhutab Lasita jätkusuutliku tootmise tähtsust: nad on Eesti esimene aknatootja, kellel on EPD ehk Environmental Product Declaration.
“Meie eesmärk on maksimaalselt jätkusuutlik toode ja võimalikult väike CO₂ jalajälg,” märgib Rammo.
Kvaliteetne elukeskkond algab koostööst
Elamumessi keskmes ei ole pelgalt uued majad, vaid uus arusaam elamisväärsest keskkonnast. Arhitektide looming, tootjate teadmised ja arendajate julgus kohtuvad siin viisil, mis loob midagi enamat kui lihtsalt majad. “Me ei korralda lihtsalt ühte sündmust, see on algus uuele kvaliteedile kodude ehituses,” ütleb Mait Schmidt.
- Elamumess ajakava leiab kodulehelt.
