30 aastat Eesti iseseisvust põllumajanduses – loomakasvatus asendub taimekasvatusega
Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitis statistikaamet pilgu Eesti põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil.
Aastal 1991 toodeti veel 71% põllumajandustoodangust kolhoosides ja sovhoosides ning ülejäänu majapidamistes ja taludes. Loomakasvatus andis tol ajal kaks kolmandikku põllumajandustoodangu väärtusest. Kolm kümnendit tagasi hakkas loomakasvatuses vähenema nii loomade arv kui ka loomakasvatussaaduste toodang. Veiste arv vähenes juba 1980. aastate lõpus. Aastal 1991 oli neid 708 000, nüüdseks 253 000. Kui sigu oli 1980. aastate lõpus üle miljoni, siis 1991. aastaks ligi 800 000 ja praeguseks 317 000. Erandiks ei ole ka linnukasvatus, kus lindude arv ligines 1980. aastate lõpus 7 miljonile, 1991. aastal oli see 5,5 miljonit ja praegu 2,1 miljonit.
Piimalehmade arv on küll vähenenud üle kolme korra, aga piimatoodang kokku ainult 1,3 korda. Produktiivsus ehk piimatoodang lehma kohta on samal ajal hüppeliselt suurenenud – 4000 kilolt kuni 9900 kiloni aastas. Sellise produktiivsusega oleme Euroopa Liidus jõudnud Taani järel teisele kohale.
Tera- ja kaunvilja kasvatatakse aina rohkem
Koos loomakasvatuse vähenemisega kahanes oluliselt põllumaa söödakultuuride pind. Tera- ja kaunvilja pind on 1991. ja 2020. aastal võrreldav – 418 000 ja 420 000 hektarit. Aastal 1991 oli tera- ja kaunvilja kogusaak 940 000 tonni, eelmisel aastal aga 1,8 miljonit tonni ehk saagikus kasvas 2,3 tonnilt 4,2 tonnile hektari kohta. Kui tehnilisi kultuure (eelkõige rapsi ja rüpsi) 1990. aastate alguses peaaegu ei kasvatatud (3000 hektarit), siis praegu on nende pind 80 000 hektarit.
Taasiseseisvumisaja alguses toodeti Eestis 52 000 hektaril kokku 592 000 tonni kartulit, mullu 3600 hektaril 94 000 tonni. Teraviljale sarnaselt on kartuli keskmine saagikus kasvanud – 11-tonnise hektarisaagi asemel saadi mullu 26 tonni. Köögiviljasaak on kaks korda ja puuviljade-marjade oma ligi viis korda väiksem kui 30 aastat tagasi.
Maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud prognoosi järgi oli 2020. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus 974 miljonit eurot, millest 48% moodustas taimekasvatustoodang, 42% loomakasvatustoodang ja ülejäänu muud lahutamatud kõrvaltegevusalad.
