Avaleht Majandus 50–74-aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim
50–74-aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim

50–74-aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74-aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Töötusemäär oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ja tööhõivemäär 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ja töötuid 35 700. Tööturunäitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud.

Jätkuvalt on kasvanud aga 50–74 aasta vanuste hõivatute arv (232 500), võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõivemäär oli 50–74-aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2% ja töötusemäär 4,7%. Töötutearv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ja mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas suurenenud hõivatutearv 3400 ja meeste seas 6200 võrra.

25–49-aastase tööhõivemäär oli 83,3% ja töötusemäär 4%. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24-aastaste tööhõivemäär oli 39,5% ja töötusemäär 14,1%. Noorte kõrge töötusemäära taga võib olla suveperiood, kus noored asuvad tööd otsima ja on kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.

Täistööajaga hõivatuid oli selle aasta teises kvartalis hinnanguliselt 584 500 ja osaseajaga 83 200. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga pole need näitajad oluliselt muutunud. Vaeghõivatute (isik, kes ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma) arv on pisut langenud ja on 6500.

Mitteaktiivsetearv 2019. aasta teises kvartalis oli 277 600. Võrreldes eelmise aastaga on mitteaktiivsetearv mõnevõrra kasvanud. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000), haigus või vigastus (61 400). Märkimisväärne on see, et mitteaktiivsete seas on heitunutearv (kaotanud lootuse tööd leida) selle sajandi madalaim: 2900.