Seadusemuudatus panustab Eesti energiajulgeolekusse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusele saadetud elektrituruseaduse muudatuste eelnõu panustab Eesti energiajulgeolekusse ja Narva linna kaugkütte hinna stabiilsusesse.
„Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on suurendada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel konkurentsi, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ja parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. „Mitmekesisus energeetikas aitab samuti kaasa töökohtade säilitamisele Eesti energeetikasektoris.“
Kehtiva regulatsiooniga tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmise vähempakkumisel osaleda vaid tootmisseade, mis pole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Kavandatava muudatusega soovitakse need piirangud kaotada, et motiveerida tootjaid kasutama edaspidi elektritootmisel fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid.
Ministri sõnul saaks planeeritava elektrituruseaduse muudatusega hakata põlevkivielektrijaamades lisaks põlevkivile kasutama biomassi, mis on keskkonnasõbralik ja mille eest ei pea maksma CO2-tasu. „Ühtlasi vähendaks see hinnasurvet Narva linna soojusvarustusele,“ lausus ta.
Kuna põlevkivist elektri tootmine on väga süsinikumahukas, siis seoses CO2 heitkoguste hinna mitmekordistumisega on oluliselt kahanenud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime elektriturul, mis omakorda mõjutab Eesti energiajulgeolekut. Tekkinud olukorras pole tagatud riigisiseselt piisav elektrienergia tootmine ja elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub osaliselt teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Muudatused suurendavad ennekõike sellise madala kvaliteediga biomassi nagu raiejäätmete või ehituspuidujäätmete kasutamist kodumaises energiasektoris. Eelnõuga lisatakse regulatsiooni makstava toetuse lagi ja piiratakse toetuse maksmise perioodi, mis välistavad kaugkütte hinnatõusu ja negatiivsed kõrvalmõjud teistele biomassi kasutavale majandusharudele.
Energiajulgeoleku tagamiseks seatakse seadusemuudatusega sisse täpsem regulatsioon kolmandatest riikidest elektriimpordi võimaliku mõju leevendamiseks Eesti elektrienergia tootmise jätkusuutlikkusele.
Perioodil 2017-2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 heitkoguste ühiku hind mitmekordistunud (viimased kauplemishinnad tasemel 29 €/t), kuid samal perioodil on elektrienergia turuhind püsinud stabiilne.
