EBS MAJANDUSSTUUDIO I Kas kriis kiirendab innovatsiooni?
Täna kell 15.00 on eetris EBSi Majandusstuudio teine saade, mille külalised Mart Habakuk ja Timmu Tõke arutlevad teemal „Kriis kui innovatsioonikiirendi“.
„Distantsilt töötamine pani e-tiigri kiiremini hüppama. Eriolukord sundis ettevõtjaid ellujäämiseks ja müügi jätkamiseks töötama välja uusi digilahendusi, mis mõjutavad pikas perspektiivis majandust tervikuna,“ selgitas EBSi kantsler Mart Habakuk. EBSi Majandusstuudio teises saates arutleb Habakuk koos 3D avatare tootva ettevõtte Wolf3D asutaja ja tegevjuhi Timmu Tõkega selle üle, kas kiirendatud tempos välja töötatud digilahendused on jätkusuutlikud ning milline on nende mõju Eesti majandusele.
Timmu Tõke sõnul on uus standard ettevõtetes remote-first: „Twitter, Coinbase ja paljud teised tech-ettevõtted jätkavad ka pärast eriolukorra lõppu remote-first ettevõtetena. Kui varasemalt meelitati talenti lahedate kontorite ja tasuta lõunatega, siis nüüd on trend soosida kaugtööd.“
„Seoses distantsilt töötajate arvu plahvatusliku kasvuga tekib terve hulk inimesi, kes ei näe enam mõtet elada kallites südalinnapiirkodades ja kolivad maale. See omakorda võib mõjutada nii eluaseme kui ka ärikinnisvara turgu. Osad töökohad suunatakse aga üldse riigist välja madalamate tööjõukuludega riikidesse. Kasvab ilma kontaktita tarbimise ja suhtluse osakaal: online-poed, toidu kojukanne, e-kanalite kaudu toimuv kommunikatsioon, haridus, arstide ja patsientide suhtlus kui ka paljud muud teenused. Need võimalused olid olemas juba varem, kuid kriisi käigus muutusid tarbimisharjumused ja -maht ning see tekitas vajaduse arendada kiiremini uusi digitaalseid teenuseid,“ selgitas Tõke.
Mart Habakuke sõnul tulevad kriisist võitjana välja need ettevõtjad, kes olid läbinud digitransformatsiooni juba varasemalt. „Kui kogu ühiskond sattus COVID-kiirendisse, siis oli ettevõtjaid, kes olid selleks juba varasemalt valmis ja kelle jaoks toimus üleminek digitaalsetele kanalitele sujuvalt, aga ka neid, kel tuli digitaliseerumine kiirendatud korras läbi viia. Innovatsiooni tegemiseks ei piisa siiski vaid digilahendustest. Näiteks meie kogemus ärihariduses tõestab, et sajaprotsendiline e-õpe pole parim lahendus, vaid parema tulemuse annab kontakttundide ja distantsõppe ühendamine. Kui silmast-silma ja virtuaalne suhtlus on omavahel läbi põimunud, siis on see nii üliõpilastele kui töötajatele motiveerivam ja tulemuste saavutamisel efektiivsem.“
Saate moderaator, EBSi äriarenduse ja väliskoostöö prorektor Toomas Danneberg lisas, et IMD Digital Competitiveness indeksis oleme 29. kohal, kuid Eesti näitajad on langustrendis. „Euroopa Komisjon soovitas Eestile, et kriisist väljumiseks tuleks toetada ettevõtete innovatsioonivõimekust ja digilahenduste loomist. Saates arutlemegi selle üle, mida võiksid ja on juba ära teinud ettevõtjad ning kuidas saab riik toetada innovatsioonivõimekuse loomist olukorras, kus meie reiting on madal.“
EBSi Majandusstuudio on kord nädalas toimuv debatisaade, kus tuntud majanduseksperdid pakuvad lahendusi kriisi käigus esile kerkinud majandusprobleemidele. „Majandusstuudio vaatajad saavad uusi ideid ja praktilisi nõuandeid, mille abil oma organisatsioonis kriisi käigus esile kerkivate väljakutsetega toime tulla ja keerulist aega positiivselt ära kasutada. Saate debattides osalevad inimesed annavad nõu, kuidas muutusi ellu viia ja leida väljakutsetes uusi arenguvõimalusi,“ lausus Danneberg.
Neljal järjestikusel neljapäeval kell 15.00-16.00 on fookuses üks majanduse tulipunktis olev teema, mille üle diskuteerivad EBSis praktiseerivad lektorid koos EBSi vilistlaste ja ettevõtjatega. Majandusstuudiot külastavad Madis Müller, Hardo Pajula, Mart Habakuk, Timmu Tõke, Meelis Kitsing, Kaarel Kotkas, Ester Eomois ja Sten Argos.
EBSi Majandusstuudio otseülekandeid saab jälgida Delfi vahendusel ja EBSi Facebookis. Saated on järelvaadatavad Delfi Ärilehes ning EBSi Facebookis ja Youtubes. Delfi kommentaariumis saavad vaatajad küsida küsimusi saates osalejatelt.
Estonian Business School (EBS) on majandusharidusele keskendunud Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1400 üliõpilast, kes saavad oma teadmisi käia täiendamas 60 partnerülikoolis üle maailma.
