MEIE EESTI TOIT I Tarbijad saavad Eesti toidu eduloole kaasa aidata toetades järjepidevalt kohalikke tootjaid
Kantar Emori läbi viidud uuringu kohaselt eelistab 81% eestimaalastest kodumaiseid toiduaineid. Tegelik ostukäitumine seda aga alati ei peegelda ja sageli tehakse ostuotsuseid mõne muu argumendi alusel.
2018. aastaga võrreldes on kodumaise toidu eelistajate arv tõusnud – toona oli see 77%. „Eestimaalased teavad, et kohalikud toidutootjad valmistavad kvaliteetset ja head toitu. Kodumaine toidukaup on valmistatud tarbijale lähedal ja see ei pea tuhandeid kilomeetreid transpordiautos loksuma. Tänu sellele jõuab toit tarbijani värskelt ning ilma liigse kahjuliku keskkonnamõjuta. Samas on näha, et kuigi inimeste jaoks on kodumaisus toidu puhul oluline, teevad nad sageli valiku importkauba kasuks selle soodsama hinna tõttu,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega tingib Eesti toidu kõrgema hinnalipiku kohaliku tootmise kallidus. Toidukaupade lõpphinda mõjutavad erinevad tegurid alates põllumajandustoetuste suurusest, energiaaktsiisidest, toidukaupade käibemaksust, tootmismahtudest kuni kaubanduse juurdehindluseni välja. „Näiteks Lätis ja Poolas, kust paljusid kaupu Eestisse tuuakse, on toidukaupade maksud oluliselt madalamad. Samuti toodavad nad korraga suuremaid koguseid – see teeb naabritega hinna osas konkureerimise keeruliseks,“ kirjeldas Potisepp.
Teiseks oluliseks ostuotsuste kujundajaks on toodete valiku mitmekesisus. „Suurt uhkust võime tunda näiteks piimatoodete laia valiku üle, mis annab silmad ette enamikele riikidele. Rikkalik sortiment on meil ka pagaritoodetes, kust leiab oma lemmiku igasuguste maitse-eelistuste puhul,“ kiitis Potisepp. Keerulisem on aga tema sõnul seis hooajaliste toodetega nagu puu- ja köögiviljad, mis vajavad kindlaid kasvutingimusi. Seetõttu sõltume nende tootegruppide puhul palju sissetoodud kaubast.
Olukorra illustreerimiseks toob ta näite sel suvel palju avalikku diskussiooni tekitanud maasikate kohta. „Kreeka või Poola maasikate hind võib turul neli kuni viis korda madalam olla kui Eesti omadel. Kui valitsus piirab kõrgete maksude kõrval ka tööjõu ligipääsu põldudele, on väga raske Eesti maasikaid konkurentsivõimelise hinnaga tarbijani tuua, isegi kui ta sooviks neid osta,“ analüüsis Potisepp.
Potisepa sõnul on tarbijate püsivalt kõrge hinnang Eesti toidule küll rõõmustav, kuid sellest üksi on vähe kasu kui ostukäitumine seda samal määral ei peegelda. „Kohalike toidutootjate head tööd on oluline tunnustada ka tegelike sammudega poes leti ääres valikuid tehes. Tarbijad saavad Eesti toidu eduloole kaasa aidata toetades järjepidevalt kohalikke tootjaid, kes teevad palju tööd selleks, et eestlastel oleks võimalik tarbida kõige värskemat ja kvaliteetsemat toidukaupa. Valitsus omakorda peaks tegema samme, et eelistatu ostjatele taskukohane oleks ja meie tootjate konkurentsivõime püsiks,“ ütles Potisepp
