Kaubanduskoda esindas 2020. aastal ettevõtete huve riigi ees 185 korral

Kaubanduskoda kaitses eelmisel aastal ettevõtete huve sadade eri teemade puhul alates koroonakriisi toetusmeetmetest ja välistööjõust ning lõpetades kaugtöö ja tuleohutusülevaatusega. Ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele esitati 185 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Käesolev aasta toob tähelepanu võimalikule maksudebatile ja Euroopa Liidu vahendite jagamisele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas 2020. aastat kirjeldades, et möödunud aasta oli igati erakordne, sest tavaolukorras on ettevõtjad valmis erinevateks riskideks, mis tihti mõjutavad pigem vaid väikest osa majandusest, kuid nüüd tuli toime tulla olukorraga, kus tervisekriis tõi kaasa piirangud, mis seiskasid normaalse majandustegevuse peaaegu kõikides sektorites korraga. „Esitatud arvamuste arvu ligi 50% kasv oli vaid osaliselt seotud käimasoleva tervisekriisiga. Kahjuks peame tõdema, et jätkuvalt kasvab bürokraatia ja reguleerituse maht, mis on lämmatamas meie ettevõtlike inimeste tegevusi juba enne, kui ideed muutuvad reaalsuseks,“ ütles Palts ning lisas, et ministeeriumite algatused, eriti kriisi ajal, peaksid aitama kaasa meie ühiskonna elujärje ja jõukuse edendamisele, mille vältimatuks eelduseks on ettevõtluse ja majanduse hea käekäik. Lisaks peaks Paltsi hinnangul seadusloome protsessis toimuma põhjalik mõjude analüüs, mida saab teha nii olemasolevate andmete kui ka ettevõtjate nõuannete baasilt. „See võimaldaks meil teha riigina paremaid otsuseid ning aitaks õigustada ka suurt hulka kogutavaid andmeid,“ rõhutas ta.

„2021. aasta tõotab tulla seadusloome poolt kindlasti sama tihe kui eelmine, sest riik planeerib muuta äriseadustikku ning täiendada ka ühinguõigust, tegeleda tuleb välisinvesteeringute taustakontrolli teemadega ning algab ka Euroopa Liidu uus eelarveperiood,“ sõnas Palts ning lisas, et jätkuvalt on kõrge prioriteediga tööjõuteemad, sest ilma kiire lahenduseta on reaalne oht, et Eestis olevad tööstusettevõtted asuvad liigutama oma tootmisi või suunavad oma uued investeeringud lähiriikidesse, kus tööjõu liikumine on vaba või piiranguteta.

2020

Kaubanduskoda pingutas 2020. aastal selle nimel, et riik ei kehtestaks ebamõistlikke piiranguid välistööjõu kasutamiseks ning tänu koja survele jäi eelnõust välja muudatus, mis lubas välisüliõpilasel Eestis töötada vaid 16 tundi nädalas. Koda seisis ka selle eest, et majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei lühendataks, et tööandjad ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust ja et Euroopa Liidu tasandil ei reguleeritaks miinimumpalka. Samuti saavutati majutusettevõtete halduskoormuse vähenemine läbi uute digitaalsete võimaluste seadustamise ning lisaks hoidis koda ära halduskoormuse suurenemise seoses lähetatud töötajatega.

Riigikogu kiitis eelmisel aastal heaks neli kaubanduskoja ettepanekut, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust töökeskkonna nõuete täitmisel. Näiteks ei pea tööandja edaspidi koostama ohutusjuhendit kõikide kasutatavate töövahendite, sh pastapliiatsi ja klammerdaja kohta. 2020. aastal jõudis eelnõusse ka kaubanduskoja ettepanek lihtsustada 13‒14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid.

Kaubanduskoda esitas nii eriolukorra ajal kui ka hiljem riigile ettepanekuid selle kohta, milliseid toetusmeetmeid vajavad ettevõtjad koroonakriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ja milliseid muudatusi oleks vaja teha senistes toetusmeetmetes. Lisaks tegi koda valitsusele ettepaneku, et kriisi ajal saaksid lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased jätkata töötamist ka siis, kui lubatud tööaeg saab täis. Samuti tõi koda välja, et välistööjõuga seotud erandi kehtestamine lisaks põllumajandussektorile ka teistes sektorites omaks positiivset mõju meie konkurentsivõimele ja maksulaekumisele.

Koda seisis korduvalt selle eest, et riik ei kehtestaks ettevõtetele EL-i direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid, näiteks tuli sellele rõhuda vihjeandjaid (nn vilepuhujad) puudutava direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Eriolukorra ajal jõudis kojani ettevõtjate pahameel, et miks maksu- ja tolliamet ei uuenda enam maksuvõlglaste nimekirja. Peale koja pöördumist riigi poole reageeris maksu- ja tolliamet ettepanekule kiiresti ja mai lõpus oli maksuvõlainfo avalikkusele taaskord kättesaadav. Kaubanduskoda oli vastu tuleohutusülevaatuse koostamise kohustuse kehtestamisele, kuid sellest hoolimata võeti vastav seadusemuudatus eelmise aasta lõpus vastu.

Täieliku ülevaate teemadest leiab koja kodulehelt.

2021. aasta toob suurenenud tähelepanu Euroopa Liidu vahendite jagamisele ja keskkonnateemadele

Koja hinnangul 2021. aasta õigusloome maht võrdluses 2020. aastaga ei vähene, mis tähendab, et ettevõtteid ootab ees jätkuvalt palju muutusi. Järgneva 7 aasta jooksul saab Eesti Euroopa Liidult ligikaudu 8.4 miljardit eurot, mille jaotamisel tuleb paika panna, millistel tingimustel saavad ettevõtted toetust digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks, innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks ja ringmajanduse arendamiseks.

Praegu tehtavate kulutuste jätkusuutlikuks katmiseks napib riigil vahendeid ning riik ei ole
eelnevalt kuulda võtnud ettevõtjate ettepanekuid vaadata riigi kulutusi koos katteallikatega. Tõenäoliselt enne valimisi uusi makse ei tule, kuid Eesti ettevõtlusatraktiivsusele tugeva hoobi andev idee ettevõtlustulud maksustada sotsiaalmaksuga on juba mõnda aega erinevates ringkondades tiirelnud. Koda võitleb selle nimel, et seda mõtet edasi ei arendataks, kuid samal ajal tuleks riigil ette võtta kuludebatt.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ettevõtete jaoks tähendab see uute nõuete kehtestamist ja nendega kohanemist. Samuti peab Eesti vastu võtma mitu EL-i direktiivi, millest näiteks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu mõjutab teiste hulgas paljusid pakendiettevõtteid.

Sellel aastal selgub ka, kas ja kui suures mahus plaanib riik muuta äriseadustikku ja teisi ühinguõigusega seotud õigusakte ning plaanitakse uuendada ka riigihangete seadust. Samuti tuleb arutlusele see, kuidas hakkab riik tegema välisinvesteeringute taustakontrolli.

Kaubanduskoja liikmete arv kasvas ligi 3500ni

2020. aastal liitus kojaga 319 uut liiget, millega kasvas liikmete arv ligi 3500 otseliikmeni, kellest enamus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted. 51% liikmetest on 1-9 töötajaga väikesed ettevõtted, järgnevad 10-49 töötajaga ettevõtted (31%), 50-249 töötajaga ettevõtted (14%), 250 ja enam töötajaga ettevõtteid on 3% ning 1% liikmetest on toetajaliikmed. Kaubanduskoja liikmed annavad üle 40 protsendi Eesti firmade kogu netokäibest, ligi 40 protsenti puhaskasumist ja tasuvad üle 40 protsendi riiklikest maksudest.