Rahandusministeerium: majandus on olnud kohanemisvõimeline ka viiruse teise laine valguses
Eesti majandus on olnud pärast viiruse esimest lainet kohanemisvõimeline ja meie majanduslangus oli üks Euroopa väiksemaid. Paljud tegevusalad jõudsid eelmise aasta lõpuks kriisieelsele tasemele, kuid turismi ja meelelahutusega seotud harud on endiselt suurtes raskustes. Nakatumise kiire kasv ja piirangute karmistamine panevad majanduse taastumise pausile, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste.
Erinevalt enamikust Euroopa riikidest oleme hoidnud majanduse rohkem avatuna, mille tulemusena oli ka neljanda kvartali majanduslangus üks väiksemaid, ulatudes 1,2 protsendini. Ka meie lähinaabrid on viirusega paremini toime tulnud. Kolmanda kvartaliga võrreldes näitasime neljandas kvartalis kiiret 2,1 protsendilist kasvu ehk majandus on olnud kohanemis- ja taastumisvõimeline ka viiruse teise laine valguses.
2020. aasta neljandas kvartalis pidurdus lisandväärtuse langus 0,8 protsendini. Enim mõjutas majanduskasvu infotehnoloogia ja finantssektori jätkuvalt kiire kasv. Positiivselt panustas kasvu veel jaekaubandus, kus kiirenes nii müügimahu kui ka lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse negatiivne mõju vähenes oluliselt tänu taas suurenenud tootmismahule mõnedes eksportivates harudes. Suurim negatiivne mõju majandusele tuli langusest põllumajanduses ja hulgikaubanduses ning turismiga seotud majutuses, toitlustuses ja logistikasektoris.
Maailmakaubanduse hoogne taastumine ja tööstussektori paranenud väljavaated Euroopa riikides soosisid Eesti ekspordi kasvule pöördumist neljandas kvartalis. Eelkõige paistab silma kaubaeksport, mis oli aastatagusega võrreldes koguni 14 protsenti suurem. Valdav osa sellest küll langeb sideseadmete eksporditellimuste kiire kasvu arvele. Teenuste ekspordi langus on pandeemiaperioodil olnud sügavam kui EL-is keskmiselt meie turismiteenuste suurema osakaalu tõttu. Samas on kõrgema lisandväärtusega IKT ja äriteenuste tugevus teenuste ekspordi langust aasta lõpukuudel mõnevõrra pidurdanud. Impordi taastumine on olnud jõulisem, mida ilmestab pea neljandikuni ulatunud kasv neljandas kvartalis.
Investeeringute ja impordi statistikat moonutas mullu välisinvesteeringu kaasanud autotööstuse tarkvaraarendusüksus, kuid selle positiivne mõju majanduskasvule on marginaalne. Antud tarkvaraarendusüksuse roll on valdavalt arvestuslik, kuna suuremahulised investeeringud immateriaalsesse põhivarasse kajastuvad samaväärselt ka IT-teenuste impordis. Selle tulemusena kujunes ka jooksevkonto puudujääk esialgsel hinnangul tavapäratult suureks.
Vaatamata senisele kiirele taastumisele on meie majandus endiselt viiruse mõjuvallas. Kahjuks on koroonaviirusesse nakatumine Eestis kasvutrendis ja üleüldine vaktsineerimise tempo aeglane, mistõttu oli valitsus sunnitud viiruse leviku peatamiseks täiendavaid piiranguid kehtestama. Seega mõjutab viiruse käekäik oluliselt lähikuude majandusarenguid.
