2020. aastal Eestis müüdud meest võetud 121 proovi olid peaaegu kõik korras
Põllumajandus- ja toiduamet võttis 2020. aastal Eestis müüdavast meest 121 proovi, millest nõuetele ei vastanud vähesed.
„Meele on kehtestatud kindlad koostise- ja kvaliteedinõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada. Näiteks hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. Diastaasarv näitab samuti mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim. See väheneb mee seismisel ja kuumutamisel,“ selgitas ameti toiduosakonna juhatajaKairi Ramjalg. „Samuti on väga oluline kvaliteedinäitaja niiskusesisaldus, sest suure niiskusesisaldusega mesi võib käärima minna. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada ka näiteks niiske ilmastik.“
Eelmisel aastal kvaliteedinäitajate uurimiseks võetud 29 proovist ei vastanud nõuetele üks Eesti mee proov, kuna HMF-i sisaldus oli liiga kõrge ja toode kõrvaldati müügilt.
Autentsuse tuvastamiseks võetud 50 proovide valimis olid kõik suuremad kaupluseketid ja juhuvalimi alusel väiksemad toidupoed. Proovidest 12 olid Eesti päritolu ja 38 mitte Eesti päritolu meed. Võõrsuhkru ehk meele lisatud suhkru või siirupi sisaldust näitasid kaheksa võetud proovi analüüsitulemused. Kolme toote puhul oli etiketile märgitud mee päritoluriigiks väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ning viie toote puhul Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Needki tooted kõrvaldati müügilt.
Lisaks uuriti Eesti päritolu meeproovidel nelja puhul keelatud ravimite sisaldust, 18 juhul veterinaarravimite jääke, 16 proovist taimekaitsevahendite jääke ning neljas mees plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik tulemused vastasid nõuetele.
Nõuded on kehtestatud määruses „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded”.
