EAS jagas toetust 12 rohelisele Eesti ja Norra koostööprojektile
EAS toetab Eesti ja Norra koostööprogrammi Green ICT teises voorus 12 projekti kokku 6,5 miljoni euroga.
Koostööprojektide raames valmivad lahendused pakuvad kasutajatele tulevikus ressursisäästu võimaldavaid tehnoloogiaid, mille abil suureneb Eesti ettevõtete konkurentsi- ja koostöövõime. Toetuse saajate hulgas oli mitmeid tugevaid tööstusele suunatud rohetehnoloogiaprojekte. Näiteks energialahenduste pakkuja Power Up Fuel Cellsi ning partnerite ZEM-i ja Beyonderi ühisprojekti eesmärgiks on välja arendada kütuseelemendipõhine kaasaskantav generaator, mis varustab puhta energiaga valdkondi, mis vajavad katkematut energiavarustust. „Generaator kasutab kütuseks vesinikgaasi ja tegemist on saastevaba lahendusega, seega on see suurepärane asendus keskkonda reostavatele ja rasketele diiselgeneraatoritele,“ selgitas Power Upi tegevjuht Ivar Kruusenberg.
Projekti Norra partner Beyonder on maailma juhtiv liitiumioonkondensaatorite arendaja, kelle abil plaanitakse uuenduslikku lahendust esmalt pakkuda ehitussektorile. „Loodame oma uue tootega aidata kaasa ehitussektori rohepöördele ja täita valdkonna kliimaeesmärke,“ lisas Kruusenberg.
„Norrat ja Eestit seob pikaaegne koostöö erinevates valdkondades. Programmi toel saavad Eesti ettevõtted väga hea võimaluse, et koostöös Norraga välja töötada uuenduslikke lahendusi tööstuses ning pakkuda innovatiivseid teenuseid tervishoius, tõstmaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning edendades majandussuhteid Eesti ja Norra vahel,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Norra suursaadik Else Berit Eikeland kinnitas, et keskkonnasäästlik innovatsioon on üks olulisemaid teemasid Norra ja Eesti koostöös. “Mul on väga hea meel, et pikkade kogemustega Norra kompetentsikeskused saavad olla toeks Eesti firmadele uuenduslike toodete ja teenuste arendamisel,” ütles suursaadik.
EAS-i juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul olid ettevõtted taotlusvooruks hästi valmistunud ning on toetuse abil arendamas tööstuse ja tervisetehnoloogia valdkonna lahendusi, mis on uudsed nii Eestis kui ka mujal maailmas. „Toetus annab Eesti tööstusettevõtetele hea võimaluse teha roheline arenguhüpe esmalt enda tootmises, et seeläbi pakkuda turule uusi, kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid,“ lisas Harjo.
Toetust sai ka meditsiinivaldkonnas tegutsev Antegenes, mille tehnoloogia võimaldab uudse geenitesti alusel rinnavähi täppisennetust. Antegenesi tegevjuht Peeter Padrik selgitab, et uudne rinnavähi geenitest baseerub polügeensete riskiskooride tehnoloogial, mis võimaldab eristada naiste geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning anda selle alusel täpsemad soovitused rinnavähi ennetuseks ja varaseks avastamiseks.
Projekti partneriteks on Oslo Ülikool, Oslo Ülikoolihaigla, Vestre Viken Hospital Trust ja Oslo Vähiklaster. Kõik partnerid on onkoloogiliste haiguste alal nii Norras kui ka rahvusvaheliselt väga tugeva teadusliku ja kliinilise taustaga tippkeskused. Samuti on loodavas konsortsiumis olemas äriline kompetents teadusmahuka innovatsiooni siirdeks teadusuuringutest praktikasse. „Meil on algava projekti üle väga hea meel, sest niivõrd tugevate teadus-, kliiniliste ja äripartnerite abil on võimalik viia Antegenesi innovatsioon paremini rahvusvahelisse tervishoidu,“ lisas dr Padrik.
