Täna jõustusid uued piirangud – mis saab kontserdipiletitest?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et kontsertide ja etenduste külastajad, kes on pileti ostmisel õigustatult arvestanud testimise võimalusega, ei kaota uute piirangute tõttu ilmtingimata võimalust piletiraha tagasi saada. Nimelt ei saa pileti ostnud inimesele asetada kogu vastutust juhul, kui pileti ostmise hetkel kehtinud reeglites oli üheks võrdväärseks nakkusohutuse tõendamise viisiks testimine.

Tänasest jõustusid kontsertidele ja etendustele möödunud neljapäeval vastu võetud senisest karmimad osalemispiirangud, mille järgi ei ole külastajatel enam võimalik nakkusohutust tõendada testimise teel. Valitsuse korralduse kohaselt peavad kõik inimesed alates 18. eluaastast esitama COVID-tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta erinevatel avalikel üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil, muuseumites ja näitusasutustes, meelelahutusteenustel ning toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

“Nagu kogu ühiskond, oleme ka meie mures haigusolukorra hullenemise pärast. Samas pole TTJA siinkohal õigusemõistja. Praegusel juhul anname ainult tõlgenduse, kuidas võiksid riskid ja vastutus jaguneda tarbijalepingute puhul. Seda saame teha vaid normist ja faktidest lähtudes,“ sõnas TTJA peadirektor Kaur Kajak.

TTJA leiab, et testimisvõimaluse äkilise kadumise riski asetamine vaid külastaja õlgadele poleks õiglane. Samas, kui pilet ostetakse alates hetkest, mil testimise võimalus oli juba kaotatud, külastaja enam taolisele õigustatud eeldusele tugineda ei saa. Samuti kehtib see olukorras, kus testimisvõimaluse kadumisest alates on möödunud piisav aeg, et iga külastaja saaks end COVID-i vastu vaktsineerida. Kui inimene ei hangi enne soovitud ürituse külastamist COVID-tõendit, kuigi tal oli selleks võimalus, siis kannab ta sellega ka piletirahast ilmajäämise riski. Inimesed, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel põhjustel, säilitavad sõltumata üleminekuajast õiguse enne uusi piiranguid ostetud piletite eest raha tagasi saada.

Seega tuleb uute piirangute puhul arvestada lähinädalatel teatud üleminekuperioodiga, mille jooksul võib korraldajal olla vajalik küsida COVID-tõendit mitteomavalt külastajalt lisainfona seda, kas tal oli võimalik end enne üritust vaktsineerida. Kui see oli külastajale võimatu, siis võib külastaja piletiraha tagasi küsida.

Vastav üleminekuaeg sõltub konkreetse ravimitootja poolt ette nähtud infost, mis võib erinevate vaktsiinide puhul olla erinev.

Vaktsineerimine on olnud siiani vabatahtlik ja nakkusohutuse tõendamine on olnud varasemalt võimalik paralleelselt ka testiga. Just testimise mitteaktsepteerimine üritustel on asjaolu, miks pole õiglane asetada kogu koormus tarbijale. Inimesel oli varem alternatiiv, täna enam seda ei ole. TTJA toetab vajalikke abinõusid koroonaga võitlemiseks, kuid säilima peavad ka tarbijaõigused. Lepinguõigusest tulenevat tarbijaõiguste vahekorda saab ka vajadusel muuta, ent seda saab teha ainult õigusakti kehtestaja.

Eeltoodud põhimõtteline käsitlus puudutab ka teisi piirangutealuseid nakkusohtlikke teenuseid (nt sportimine, õppe- ja koolitustegevus, saunad, spaad, veekeskused ja ujulad).

Esialgsete andmete järgi eeldab TTJA, et lepingust taganejate arv ei ole väga suur. Samuti on korraldajatel jätkuvalt võimalus pakkuda külastajatele välja paindlikke lahendusi ära jäänud ürituste osas, sh kinkekaarte, asenduskontserte ning leppida kokku muudes tingimustes. Vaatamata tarbijate lepingust tulenevatele õigustele leiab TTJA, et vaktsineerimine on tõhusaim viis nakkuskriisi kontrolli alla võtmisel.