Valitsuses vaadati üle piirkondade arendamise tegevuskava
Valitsuskabinet tutvus regionaalse arengu tegevuskava eelnõuga, mis annab ülevaate peamistest piirkondlikest erinevustest ning ministeeriumide planeeritavatest tegevustest valdkonnas. Ühtlasi vaadati üle keskvalitsuse kavandatavad tegevused Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti arengu kiirendamiseks lähtuvalt piirkondade spetsiifilistest vajadustest ja võimalustest.
„Regionaalse arengu tegevuskavaga määratakse kindlaks, mis on need väljakutsed, mis vajavad rahandusministeeriumi kõrval ka teiste ametkondade panust,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Lahendused, mille elluviimiseks aastani 2025 on kokkulepped ministeeriumitega olemas, kajastuvad kolme tegevuskava ühises rakendusplaanis. „Rakendusplaan kirjeldab, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette hakkavad võtma, on edaspidi tegevuste elluviimisel heaks teeviidaks ning suunab riigi valdkonna arengukavade elluviimisel senisest rohkem arvestama regionaalsete erinevustega,“ selgitas minister.
Kesksed väljakutsed Eesti regionaalarengus on tegevuskavas toodud piirkondlikku ebavõrdsust kirjeldavate probleemidena, mis kajastuvad inimese, ettevõtja ning kohaliku omavalitsuse vaatest. Need puudutavad näiteks inimeste tööalaste väljakutsete ja sissetulekute ebavõrdsust, ettevõtjate ebaühtlast ligipääsu kapitalile ja oskuslikule tööjõule, omavalitsuste erinevat teenuste osutamise suutlikkust jm.
Jaak Aabi sõnul on igal piirkonnal omad eelised ja väljakutsed, ent paljugi on sarnast üle riigi. „Teistest piirkondadest eristuvad selgelt paremal järjel olevana Harjumaa, sageli ka Tartu linnapiirkond. Samas paistavad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa paistavad silma sellega, et seal on aja jooksul kuhjunud mitme eri valdkonna väljakutsed,“ rääkis Aab. „Üleriigiliste programmide juures tuleb kavandada tingimused selliselt, et need annaksid kiirema arenguga piirkondade kõrval lisatõuke regioonidele, mille areng on seni olnud aeglasem nii ettevõtluse, töökohtade kui ka elukeskkonna vallas,“ lisas ta.
Ida-Virumaa tegevuskava koostamisel on peamiselt lähtutud vajadusest korraldada piirkonna majandus ümber kliimaneutraalseks ning anda ühtlasi vajalik sisend Ida-Viru õiglase ülemineku kavandamiseks.
Kagu-Eesti tegevuskava keskendub tegevustes piirkonna tööhõive- ja transpordiühenduste küsimustele, üleüldine suund on piirkonna eripärade rakendamisele parimal moel.
Regionaalarengu tegevuskavad vaadatakse valitsuses üle ja täiendatakse kord aastas.
Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa tegevuskava ning Kagu-Eesti tegevuskava ning nende ühine rakendusplaan kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga, eelnõudega on võimalik tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel.
