Rakendusuuringute programmist said rahastuse projektid toidutööstusest energeetikani
EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi III taotlusvoorus said rahastuse 27 teadusmahukat arendusprojekti kogumahus 18,9 miljonit eurot.
Rakendusuuringute programmi eesmärk on toetada Eesti ettevõtete teadmusmahukat toote- ja tehnoloogiaarendust. „Eesti ettevõtted on globaalses konkurentsis ja praeguses situatsioonis, kus sisendhinnad ja palgaootus tõusevad, on teadmusmahukas arendustöö kesksel kohal aitamaks meie ettevõtetel edukad olla. Samuti on oluline see, et meie ettevõtted liiguksid väärtusahelates ülespoole ja tänu sellele kasvaks ka nende toodetav lisandväärtus. Samas on rakendusuuringute staadium kõige riskirohkem, nimetatud ka kui arendustegevuse „surmaorg“, kuna investeeringud on suured ja pole kindlust arenduse õnnestumisel. Riigi kohustus on ettevõtjaid selles osas aidata ja võtta osa riske enda kanda,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
EASi ja KredExi ühendasutus on loonud uusi innovatsiooniteenuseid ja laiendanud innovatsiooni toetavaid meetmeid. Rakendusuuringute programm on osutunud ettevõtjate hulgas väga populaarseks ja näha on selge huvi kasv. Kui I voorus oli 34 taotlust, II voorus 49 taotlust, siis III voorus juba 55 taotlust. „Tahame olla ettevõtjale innovatsioonis heaks partneriks ning seetõttu pannud kokku ka tugeva meeskonna RUP-tiimi näol, kus ettevõtjatele on abiks oma ala professionaalid, kellel on pikaaegne rakendusuuringute läbiviimise kogemus eraettevõtluses, seda nii Eestis kui väljaspool. Ainult nii saame olla kõige paremini abiks ettevõtjatele,“ ütles ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
Esitatud taotluseid oli materjalikeemiast kuni toidutööstuse ja energeetikani. „Energiahindade tõus ja inimeste soov süüa tervislikku ja võimalikult väikese CO2 jalajäljega toodetud tervistavat toitu on pannud ettevõtteid ka selles osas ennast edasi arendama,“ sõnas rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas ning lisas: „Seevastu rakendusuuringute I voorus olid esikohal näiteks COVIDi vastu võitlevad arendused, kuna voor toimus koroonaviiruse laine harjal.“
Toetust saanud ettevõtjate hulgas on nii tuntud ettevõtjaid kui ka alustavaid arendajaid. Tuntumatest saab välja tuua näiteks Skeletoni, Baltic Workboatsi ja Andre Juustufarmi. Kuid on ka väga suure potentsiaaliga start-up ettevõtteid nagu LightCode Photonics (3D lidarsüsteemid) ja GScan (loodusliku kiirguse abil objektide läbivalgustamine). „Hea on näha, et taotlema on tulnud ja toetust saanud ka väikeettevõtted, kes ei ole enam alustajad, kuid on võtnud ette keerulise teadmusmahuka tootearenduse, näiteks nagu Kasevetekohin (kiudainetega rikastatud karastusjoogi valmistamine) või Vegetein (lihaasendustoodete isolaadid),“ kommenteeris Raukas.
Eelhindamiseks esitati 68 projekti, millest 55 läbisid selle positiivselt. Positiivselt eelhinnatud projektid saadeti edasi erialaekspertidele ja hindamiskomisjonile. Positiivsehinnangu saamiseks oli vaja saada vähemalt 2,5 punkti 4-st. 27 projekti said rahastuse, veel 14 projekti said positiivse hinnangu, kuid jäid rahastuseta vahendite nappuse tõttu.
„Need projektid, kus eelnõustamine jäi „viimasele minutile“, reeglina ebaõnnestusid. On oluline mõista, et korralikult ja õigeaegselt läbitud eelnõustamine aitab tublisti kaasa teel positiivse otsuseni. Eelnõustamine avati 1. juunil 2020 ja pole mitte hetkekski sulgunud – kasutage seda võimalust,“ soovitas Raukas.
Rakendusuuringute programmi kolmanda taotlusvooru eelarve kogumaht oli 18,9 miljonit eurot. Suurima toetatud projekti toetus oli 1,9 miljonit eurot, väikseima projekti toetus oli 210 000 eurot.
Kuigi uute suuremahuliste teadus- ja arendustegevuse projektide taotlusvoor on ettevalmistamisel saavad ettevõtjad, kes soovivad alustada väiksemamahuliste projektidega, taotlusi esitada rakendusuuringute programmi väikesemahuliste projektide voorus.
- Vaata kõiki toetuse saanud projekte siit.
