Avaleht Majandus KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Kuidas valmistuda kriisiks? Nõu annab rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe
KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Kuidas valmistuda kriisiks? Nõu annab rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe

KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Kuidas valmistuda kriisiks? Nõu annab rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe

Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe rääkis Robin Juhkentalile Raadio 2 saates „R2 Pulss“ antud intervjuus, et tänapäeval, kui igapool finantsvabadusest räägitakse, siis see tähendab tegelikult seda, et sinu investeeringutest tekkiv tulu katab ära sinu igakuised elamiskulud – sul tekib otsustusvabadus teha igapäevaselt seda, mida sa tõeliselt tahad teha. Nii, et sina ei pea raha pärast tööl käima, vaid raha käib ise sinu eest tööl.

Robin Juhkental ja Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Esimeseks sammuks on enesele teadvustamine, et raha kõrvale panemine on oluline

Vallo selgitas saates, et endale tuleks luua varad, mis hakkavad sinu eest tööl käima. See ei tähenda siiski seda, et inimene ei pea enam kunagi nende varade eest hoolitsema. Silma tuleks neil siiski peal hoida, jälgida, kuidas varadega läheb ja võibolla vajadusel ka mingeid korrektuure teha, aga põhimõtteliselt ei pea nende nimel iga päev või esmaspäevast reedeni tööl käima, et sissetulek kuu lõpus tuleks.

Raadio 2 saade “R2 Pulss”. Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Ta sõnab, et finantsvabaduse teekonnal on laias laastus kolm etappi. „Esimene on raha kogumine, teine etapp on raha kasvatamine ja kolmas etapp on loodud raha muutmine rahavooks ehk muuta need varadeks, mis hakkavad sulle regulaarselt sissetulekut tooma. Sõltuvalt sellest, kus sa täna oled, peakski siis valima sobiva järgmise tegevuse, et teekonnale asuda või seal edasi liikuda, lausub ta ja lisab, et küsimus alustamisel ei ole kunagi kogutavas summas, vaid kogumise harjumuse tekitamises. Sõltumata sellest, kui suur või väike on sissetulek, saad sa hakata seda harjumust kohe looma. „Kindlasti on see ka üks suurimaid müüte või vabandusi, miks seda edasi lükata, et kuna mul täna on sissetulek nii väike ja tulen ots-otsaga kokku, siis mul ei ole ju võimalik raha kõrvale panna. Usun, et igaühel meist on võimalik alustada kasvõi 1-2% ja hakata seda harjumust tekitama. Seejärel vastavalt võimalusele hakata kõrvale pandavat summat näiteks kvartaalselt suurendama,“ selgitab ta.

Robin Juhkental ja Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Vallo tõdeb, et esimene samm on enesele teadvustamine, et raha kõrvale panemine on oluline. Ta räägib, et tavaliselt teevad inimesed valemis selle vea, et rahavarud on tulud miinus kulud. Tegelikult peaks mõtlema aga nii, et enne sissetulek, siis rahavarud ja alles jääv summa on see, mille eest hakkame elama. „Selle jaoks on erinevaid süsteeme. Üks süsteem, mida me ka oma online kursusel “Praktiline juhend raha kasvatamiseks” õpetame on see, et sul on 6 erinevat raha jagamise kontot. Palgapäeval maksad sa endale esimesena ja jagad kõigepealt selle raha ära nende 6 erineva konto vahel ning hakkad tegema kulutusi vaid nendelt kontodelt, mida sa oled juba endale tekitanud. Sul on eraldi kontod elamiskuludele, meelelahutusele, pikaajalistele säästudele, enesearengule, investeerimisele ja heategevusele. Seega kuus erinevat kontot ja siis ei teki ka kunagi küsimust, kas mul on võimalik tegeleda näiteks enesearenguga, sest sa oled juba teadlikult igakuiselt mingi väikse protsendi sinna varasemalt kõrvale pannud,“ selgitab ta.

Robin Juhkental. Foto: GoodNews

Keskkond on alati tugevam kui meie tahtejõud

Vallo räägib, et põhjus, miks rahaga ollakse võrdlemisi ettearvamatud ja elatakse palgapäevast palgapäevani peitub selles, et rahatarkus ei ole selline teadmine, mida meile kodust või koolist kaasa antakse. Haridussüsteemis meile seda väga ei õpetata ja kui inimestel ei ole endal pealehakkamist, et seda ise otsida, siis käitutaksegi rahaga teadmatult. Ta leiab, et juba kindlasti aitaks kaasa see, kui koolis oleks kasvõi valikainena rahatarkuse õpetamine olemas. „Juba see mõtteviis, et mismoodi see rahamäng elus päriselt käib… See ei käi selle peale, et kellel on suurem palk, vaid kellel on varad ja kellel mitte. Kui see teadmine ühel hetkel tekib, et sul on vaja hakata elus varasid looma, siis ma arvan, et selles suunas tegutsemine muudab päris palju majanduslikku tulevikku,“ arvab ta.

Robin Juhkental ja Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Vallo leiab, et olulise asjana peame aru saama ka sellest, et meie keskkond on meie valik ja see on alati tugevam kui meie tahtejõud. Ehk kui oleme igapäevaselt ümbritsetud inimestega, kes ütlevad, et investeerimise ja ettevõtlusega alustamine on riskantne, siis on see vaid aja küsimus, kui hakkame seda ka ise uskuma ja me mitte kunagi ei alusta sellega. „Võrreldes sellega, et ümbritseme ennast inimestega, kes juba tegutsevad, otsivad vastuseid küsimustele ja kui me selles toetavas keskkonnas tegutseme, jagame, mida keegi on teinud, siis tegelikult see innustab meid edasi liikuma. Oleme näinud, kuidas inimesed alustavad täiesti nullist ja saavutavad edu – see ei ole ainult majandushuviliste inimeste võimalus, vaid see on tavaliste inimeste võimalus. Me kõik puutume iga päev rahaga kokku ja meil kõigil on võimalik rahaasjadega targemalt toimetada,“ tõdeb ta ja lisab, et väga paljus on see ka enesehinnangu küsimus. Sageli puistavad inimesed ise tuhka pähe ja ütlevad endale, et nad ei ole majandusinimesed ja investeerimine pole minu jaoks. Kui sa aga sedasi arvad, siis sa ei saagi kunagi alustada. Endasse aga natukenegi uskudes ja nähes, et sinu ümber on samuti täiesti tavalised inimesed, kes selles edu saavutavad, siis inspireerib see ka meid ennast väikeste sammudega alustama.

Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Kuidas valmistuda kriisiks?

Vallo räägib, et kriisiks peaks valmistuma enne kriisi. Kuigi täna räägime olukorrast, kus majanduskriis on juba käes, siis kindlasti saab mingeid samme ka praegu veel teha. „Kriis on alati oht ja võimalus koos. See on kindlasti paljude inimeste jaoks täna väga suur oht, kes ei ole ette valmistunud ja teistpidi on see väga suur võimalus nende jaoks, kes on ette valmistunud. Mida siis öelda neile, kes ei ole ette valmistunud ja mida saaksid täna teha?“

Vallo Arumäe. Foto: GoodNews

Esimene samm. Saada kõigepealt aru, kus kohas sa täna finantsiliselt üldse oled. „Kui sul on olemas ülevaade oma finantsidest, sa tead oma tulusid, kulusid, varasid ja kohustusi, siis pead hakkama mõtlema, mida ma saan täna olukorra parandamiseks teha. Kas kulusid vähendada või tulusid suurendada,“ selgitab Vallo.

Teine samm on vabaneda halbadest võlgadest. „Üks kõige suuremaid probleeme, mis tänapäeval inimestel on, on halvad võlad. Halb võlg definitsiooni järgi on see, mida sa pead ise maksma. On olemas ka hea võlg ja see on see, mida keegi teine sinu eest maksab. Enamus inimesi aga omavad halba võlga. Esiteks pane sellele stopp, et enam halba võlga tänasest juurde ei võta ja tee endale mingi plaan, kuidas ma sellest halvast võlast teadlikult ja kiiresti lahti saan. Muidu satud järjest sügavamale halva võla lõksu ja see olukord läheb palju hullemaks,“ lausub ta.

Kolmas samm on kogumise harjumuse tekitamine. „Seda saab igaüks juba järgmisest palgast hakata tegema. Kui saad aru, et sul on vaja hakata raha kõrvale panema, siis põhimõtteliselt järgmise kuu palgast on sul võimalik sellega alustada. Loomulikult see on ka protsess, mis võtab aega enne kui märkimisväärne rahapuhver tekib. Ei ole nii, et kui ma septembrist alustan, siis kolme kuu pärast on mul see asi lahendatud. Aga sa vähemalt alustad seda protsessi ja võibolla kriisi lõpuks või järgmiseks kriisiks on sul piisav ettevalmistus ära tehtud, et edaspidi mugavamalt keerulisematest aegadest läbi tulla,“ selgitab ta.

 

Robin Juhkental. Foto: GoodNews

KUULA RAADIO 2 INTERVJUUD!