Ettevõtjad elektromobiilsuse konverentsil: elektriauto on juba täna rahaliselt tasuv investeering
Täna toimunud elektromobiilsuse konverentsil „Elektra Pro 2022“ tõdesid elektriautosid töösõidukitena kasutavad ettevõtete juhid, et loobumine sisepõlemismootoriga autodest oli neile äriliselt otstarbekas ja tuleviku seisukohalt ainumõeldav samm.
„Euroopa Komisjoni otsus uute autode saastekoguse absoluutsesse nulli viimine sunnib inimesi ja ettevõtteid muutma sõidukite kasutamise harjumusi,“ tõdes autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu juht Arno Sillat. Tulevik on ainult aku- ja kütuseelementsõidukite päralt, sest alates 2035. aastast ei tohi enam müüa uusi sisepõlemismootoriga sõiduautosid. Tarbesõidukitele on antud veel ajapikendust, kuid üldine elektrifitseerimine puudutab lähiajal ka neid.
Eestis on juba mitmed ettevõtted otsustanud minna sel kümnendil üle elektriautodele ja nii mõnelgi on nendega mitme aasta pikkune kogemus.
Telia Eesti haldusosakonna juhi Mari-Liis Männisalu sõnul sõltub elektriautode tasuvus otseselt nende kasutusintensiivsusest. See oli ka üks põhjus, miks Telia hakkas pakkuma töötajatele võimalust kasutada elektrilisi tööautosid töövälisel ajal erasõitudeks.
Kuid peamine eesmärk oli luua olukord, kus võimalikult paljudel töötajatel ei tekikski vajadust soetada endale isiklik auto. „Igapäevaseks liikumiseks kasutaksid nad jalgratast, elektritõukerattaid või ühistransporti ning kui vajavad erasõitudeks autot, saaksid selle võtta kontori juurest,“ rääkis Männisalu.
Kui arvestada kõiki püsi- ja muutuvkulusid, kujuneb Telias elektriautode kilomeetri hinnaks 18 senti, mis on võrdväärne bensiinimootoriga autodega. „Elektri kulu kilomeetri kohta on vaid 4 senti,“ kinnitas Männisalu.
Eesti Energia transporditeenuse juhi Mango Orase sõnul on nende kontsernil 430 autot, millest 32 elektrilised. Ülejärgmise aasta lõpuks on elektriautode osakaal kasvanud veerandini kogu autopargist.
„Hakkasime elektriautodega katsetama 2013. aastal. Toona arvutasime, et elektriauto osutub ettevõtte jaoks tasuvaks siis, kui aastane läbisõit on 27 000 kilomeetrit. Täna on see kasumlik ka juba 22 000 kilometraažiga,“ selgitas Oras.
Kui sisepõlemismootoriga auto kilomeetri hinnast moodustab sõiduki omahind 50%, kütusekulu 43% ja hooldus ning kindlustus 7%, siis elektriautol on ostuhinna osakaal 70% ning elektrikulu 25%.
„Elektriauto eeliseks on see, et ta hoiab hinda paremini. Realiseerimisel on elektrisõiduki jääkväärtus sisepõlemismootoriga sõidukist 10-15 protsenti kõrgem,“ tõdes Oras. Eesti Energia uuendab autosid iga viie aasta takka.
Orase sõnul on elektriautodele üleminekul suurimaks väljakutseks hakkama saamine auto kasutajate hirmudega.
W.EG. Eesti juhatuse liikme Silver Aiaste sõnul ei maksa karta elektriautode kulusid. W.EG. Eestis olid ettevõttesse ostetud elektriautod analoogsetest bensiinimootoriga autodest ligi kaks korda kallimad. Kui aga arvestada kütuse, hoolduse, kindlustuse ning intressimaksete ja erisoodustuse väiksemat kulu, suurenesid autopargi igakuised väljaminekud marginaalselt.
„Meie ettevõttes on investeering elektriautodesse ennast ära tasunud. Kuna W.EG. Eesti põhitegevus on elektrimaterjalide müük, siis oli igati loogiline, et laadijaid müüvad müügimehed sõidavad ka ise elektriautodega. Pärast seda on müügitulemused kasvanud ja töötajad ei ole avaldanud ka soovi autosid vahetada,“ rääkis Aiaste.
Auve Tech nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul on ühiskonnas elektriautodega seotult väga palju ebaadekvaatseid hirme ja müüte.
„Mina olen elektriautoga sõitnud kaks aastat ega plaani minna tagasi sisepõlemismootoriga sõidukitele. Saan elektriautoga kõik sõidud tehtud, kuid tuleb tunnistada, et avalik laadimisvõrgustik on Eestis kehv,“ ütles Rõivas.
Eesti registris on praegu umbes 3300 elektriautot ning 2030. aastaks prognoositakse 100 000 sõidukit. Enefit Volt äriarendusjuhi Kert Pääbo sõnul on praegu meie avalikus ruumis kokku 400 laadijat ning seitsme aasta pärast peab neid olema 10 000.
Elektriautode omanike seas läbiviidud küsitlused näitavad, et 70% neist laeb autot kodus. Kuid on ka neid, kes kasutavad üksnes avalikku laadimistaristut.
„Inimesed muretsevad elektriautode puhul enim nende sõiduulatuse pärast, kuid enamus neist sõidavad päevas maksimaalselt 50-60 kilomeetrit. Selleks piisab kodus paaritunnisest laadimisest. Kodune laadija koos paigaldusega maksab praegu 2000 eurot,“ rääkis Pääbo.
Täna toimunud elektromobiilsuse konverentsil „Elektra Pro 2022“ toimunud arutelude käigus vastati küsimustele – kas elektriauto on töösõidukina rahaliselt kasulik investeering, rahuldab see ettevõtte vajadusi, kuidas korraldada akude laadimist, milline on töötajate tagasiside?
„Need ja paljud teised elektriautodega seotud küsimused on ettevõtete ja organisatsioonide juhtide jaoks täna juba laual ning esimesed kogemusedki saadud,“ tõdes konverentsi peakorraldaja MTÜ TargetZero juht Jüri Luud.