Uus süsinikuplatvorm Eestis: põllumehed saavad kestliku põlluharimise eest lisaraha teenida
Eesti põllumajandusettevõte Baltic Agro koostöös Agreenaga avas Eestis süsinikukrediidi platvormi, mis innustab põllumehi võtma kasutusele kestlikke põlluharimismeetodeid, et vähendada kasvuhoonegaase ja suurendada süsinikuvaru mullas ning teenida loodud süsinikukrediidi pealt lisatulu. Sõltuvalt kasutusele võetud praktikatest võib põllumees teenida ühe hektari pealt keskmiselt 65 eurot aastas.
AgreenaCarbon platvormiga liitumiseks tuleb põllumehel sisestada oma senise põllumajandusmaa andmed, sealhulgas saagikogused ning väetise- ja kütusekulu, mille põhjal luuakse talle plaan oma süsinikutulu maksimeerimiseks.
„Plaan näeb ette kestlikumate põlluharimismeetodite viljelemist, näiteks orgaaniliste väetiste kasutamist, aga ka maaharimise vähendamist ja allakülvide praktiseerimist, mille tulemusel põllumees kas vähendab süsinikuemissioone või hoopis seob süsinikku atmosfäärist mulda,“ selgitas põllumajandusettevõtte Baltic Agro müügidirektor Martin Maante.
„Põllumees võtab seejärel uued põlluharimismeetodid kasutusele ning pärast saagikoristust väljastatakse talle uute andmete põhjal süsinikusertifikaadid, mille kasutuse üle otsustab põllumees ise – ta saab need alles hoida, maha müüa või leiame neile ostjad,“ lisas Maante.
Selle aasta alguses Taani roheinvesteeringute fondilt ja mitmelt Euroopa mõjuinvestorilt 20 miljonit eurot kaasanud Taani iduettevõtte Agreena süsinikupõllundus laiub 500 000 hektaril põllumaal. Kokku kasutavad platvormi põllumehed 14 Euroopa riigis, sealhulgas Taanis, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Inglismaal, peagi Poolas, Ungaris ja Tšehhis.
„Meie eesmärk on viia kokku ettevõtted, kes tahavad oma süsinikutootmist korvata ja põllumehed, kes kestliku põlluharimise tulemusel süsinikku vähendavad või seovad, saades selle eest vastu raha,“ ütles Agreena kaasasutaja Ida Boesen. „Baltic Agro näol oleme leidnud omale piirkonnas usaldusväärse koostööpartneri, et viia Eesti ja ka teised Balti riigid lähemale süsinikneutraalse tuleviku poole.“
