Seoses Tallinna Vee Ülemiste veepuhastusjaama 95. aastapäevaga toimus konverents nimega „Puhta vee päev“, kus elutähtsa teenuse pakkujad erinevatest valdkondadest rääkisid sektorite arengutest, vee kvaliteedist, koroonakriisi olulisematest õppetundidest ja tänastest väljakutsetest, mis on seotud energiakriisi ja Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisega. Tutvustati ka uut tehnoloogiat, mille Eesti võtab kasutusele Põhja-Euroopas esimesena.
AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Aleksandr Timofejev tõi näiteid sellest, kuivõrd palju on veeteenus 95 aasta jooksul muutunud. “Kui esimesed veetorustikud olid puidust, siis tänases moodsas veevärgi- ja kanalisatsioonivõrgus kasutatakse kaasaaegseid tehnoloogiaid ning veeteenus on suures osas digitaliseeritud.“ Timofejevi sõnul on ettevõte järjepidevalt investeerinud veesüsteemi kaasajastamisse, keskkonnasõbralikkusse ja teenuse kõrge kvaliteedi tagamisse. Ta tõi välja, et esimeste veearvestite paigaldamine kümnendid tagasi muutis inimesi säästlikumaks veetarbijaks ning järgmise sammuna investeerib ettevõte kaugloetavatesse veearvestitesse – esimesed 1000 hoonet saavad juba tänavu detsembri lõpuks nutiarvestid. „Kraanivee puhtus vastab 100% nõuetele. 2022. aastal paigaldasime täiendavalt UV lambid, mis annavad parema mikrobioloogilise sanitaarse garantii ja aitavad hoida joogivee puhtuse kõrget taset. 2023. jaanuaris juurutame torustike puhastamisel jääpesutehnoloogia.”
Watercomi tegevdirektor Reigo Marosov tutvustas lähemalt innovaatilist tehnoloogiat, mille Eesti võtab esimese Euroopa Liidu liikmesriigina kasutusele keskkonnasõbralikumaks veetaristu hooldamiseks. „Kui praegu hooldatakse torustikku survepesuga, siis uus tehnoloogia kasutab jääkristalle – purustatud jäämass suunatakse hooldamist vajava torustiku ühest otsast sisse ja pumbatakse teisest otsast välja. Jäämass läheb läbi ka kõige väiksematest torude nurgatagustest ning puhastab kogu torustiku.“
Marosovi sõnul on jäämass torustiku puhastamisel väga tõhus, puhastades torustikust mustuse ja kõik ebavajaliku 99% ulatuses. „Kui survepesur kulutab olulisel määral vett, siis jäämass on keskkonnasõbralikum tehnoloogia, mis toimib mehhaaniliselt, kasutamata kemikaale. Veetaristu eluiga pikeneb ja veepuhtus on paremini tagatud.“ Tallinna Vesi ja Watercom rakendavad jääpesutehnoloogiat, mida kasutab praegu vaid 4 riiki maailmas, juba 2023. aasta jaanuaris. „Tehnoloogiat on edukalt rakendatud Suurbritannias, Jaapanis ja USAs. Suur huvi on ka Skandinaavias ning Eesti saab olema esimene külma kliimaga riik, kus jääpesu kasutusele võetakse,“ tõi Marosov välja.
Euroopa veeteenuseid pakkuvate ettevõtete liidu EurEau kommunikatsioonijuht Caroline Greene kinnitas, et kõigis liitu kuuluvates 36 riigis tegeletakse uute tehnoloogiate juurutamisega. „Vesi on üks elutähtsaid teenusi ja kuna teenusepakkumine on järjest enam digitaliseeritud, tuleb üha enam tegeleda ka küberturvalisusega, et tagada teenuse toimimine ka kriisiolukorras. Energiakandjate kättesaadavusest põhjustatud kriis, Ukraina sõda ja pandeemia näitasid, et kriisiolukorrad muudavad puhta, kindla ja turvalise veeteenuse pakkumise väljakutsuvaks. Lahenduseks on tehnoloogia, mis aitab juhtida teenust säästlikult ning tõsta energiatõhusust.“
Utilitase kontserni juht Priit Koit tõdes, et elutähtsate teenuste pakkujatel nagu seda on teiste hulgas kaugkütte- ja vee-ettevõtted, tuleb tagada infrastruktuuri toimimine igas olukorras, ka majandus- ja julgeolekukriiside keerulistel aegadel. „Elutähtsa teenuse varustuskindlus on oluline ning seda tuleb tagada võimalikult keskkonnasõbralikult. On tähtis jätkata ka kriiside ajal valdkondade arengutesse panustamist, mis parendab konkurentsivõimet ja tugevdab kriitiliste infrastruktuuride toimepidevust,“ sõnas Koit.
Utilitase juht rõhutas, et investeeringud peavad olema jätkusuutlikud ning nentis, et praegune energia- ja majanduskriis tõestas veelkord, et rohepööre on hädavalik ning iga ettevõtte panus loeb. „Energia-, julgeoleku- ja majanduskriisi ärev aeg on kinnitanud, et rohepöörde senised sammud on tehtud õiges suunas ning teekonda tuleb kiiremas tempos jätkata era- ja riigisektori koostöös,“ tõi Koit välja.
Urmas Vaino juhitud paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout, Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik, kes tõid välja, et kuigi ettevõtetel on kriisiplaanid, siis koroonapandeemia näitas selgelt, et iga kriis ja ka kriisi etapid on erinevad ning nendeks pole võimalik täpselt valmis olla. Praegune aeg pakub nii inimestele kui ka organisatsioonidele topelt väljakutset – kiire hinnatõus ja inflatsioon teeb toimetuleku keeruliseks. Samal ajal tuleb teha investeeringuid energiatõhusamaks tarbimiseks ja süsiniku jalajälje vähendamiseks, mis tuleneb ELi kliimakokkuleppest. Lahendust nähakse koostöös – näiteks teevad Tallinna Vesi, Watercom ja Utilitas koostööd infrastruktuuri arendamisel, sest valdkondade sünergia loob uusi tehnoloogilisi võimalusi ning muudab protsesse veelgi efektiivsemaks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu tõi näite sellest, et koostöökohad võivad olla kohati väga üllatavad – koroonapandeemia ajal koostööd Tallinkiga, kelle laevad pakkusid karantiinimajutust, et vähendada arstide ja õdede kontakte ja hoida neid võimalikult tervena. Kriiside puhul on elutähtsate teenuste pakkujate jaoks kõige olulisem tagada teenuse järjepidevus ja kõige olulisem on see kõrge prioriteeditasemega asutustes nagu haiglad, hooldekodud, lasteaiad, koolid jt elutähtsa teenuse tagajad.
Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik leidsid samuti, et koostöökohti on ettevõtetel mitmeid. „Seni oleme arvestanud, et juhul, kui kriisiolukorras peaks esinema ulatuslik veekatkestus, siis saame teha koostööd teiste piirkondade vee-ettevõtetega, aga lahendus võib olla isegi meile lähemal – näiteks Tallinki laevadel on samuti veemahutid,“ lausus Soovik.
Paneelis osalejad tõdesid, et nii koroonakriisis kui ka energiakriisis on tulnud teenuse toimimise tagamiseks astuda ajutiselt samm ajas tagasi. Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt selgitas, et peale sõja algust on kütuste turgudel toimuv muutunud veelgi ebamääraseks. Täna toodab Utilitas enamiku energiast taastuvatest energiaallikatest ning külmadel ilmadel tiputarbimiste katmiseks kasutatakse lisaks maagaasi. Elutähtsa teenuse varustuskindluse ja kättesaadavuse huvides on ettevõte otsustanud võtta maagaasi asendamiseks sel aastal kasutusele ka reservkütused nagu diislikütus ja põlevkiviõli. “Rohepöörde mõttes on see tagasiminek, aga eluliselt vajalik, et tagada kriitilise infrastruktuuri teenuse toimimine,“ sõnas Kitt, kes lisas, et samal ajal kavandatakse ka investeeringuid, mille tulemusel toodetakse hiljemalt aastaks 2030 Utilitases kogu energia taastuvatest allikatest.
Ka Tallinki esindaja tõi välja, et pandeemia ajal võeti kasutusele kaks korda rohkem plastikut kui kasutati varem ja kuigi ühekordsed nõud, maskid, kummikindad, kilekatted jms olid koroonaviiruse leviku peatamiseks vältimatud, siis üritab ettevõte nüüd plastiku kasutamise kogust jõuliselt vähendada. „Viimastel aastatel oleme vähendanud süsiniku jalajälge 44% reisija kohta. Jätkame seda tööd innovatsiooni ja teavitustegevuse abil ning ringmajanduse põhimõtteid järgides,“ kinnitas Mürk-Dubout, kes tõi näite laevakardinatest, mis teisel ringil õmmeldakse ostukottideks.
