Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid
Kui veel kuus aastat tagasi erinevate küsitluste põhjal eelistas Eestimaist toitu osta 90 protsenti vastanutest, siis on see näitaja viimaste aastate majanduskriiside taustal tublisti vähenenud. „Selleks, et suunata tarbijaid valima Eestis toodetud toidukaupu on toidutootjatel mõistlik kasutada ostuotsuse tekitamiseks toidumärgist,“ tõi välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. „Näiteks Eesti vanima toidumärgise, Pääsukesemärgi järgi saab tarbija infot, et toote tootmiseks olev tooraine on pärit Eestist ja et toiduaine on toodetud Eestis,“ osutas ta.
Pääsukesemärgi järgi saab tarbija infot, et toote tootmiseks olev tooraine on pärit Eestist ja et toiduaine on toodetud Eestis.
Eesti elanike toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid 2022. aasta uurinud Eesti Konjunktuuriinstituut tõi välja, et pakendil oleva etiketi vaatamine esmakordsel ostmisel omab ostjatel suurt rolli. Selgus, et koguni 98% tarbijatest uurib toidukauba esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot või etiketti, neist 30% alati, 40% sageli ja 28% harva.
Uuringus mainiti ka, et kuigi see näitaja pole võrreldes 2020. aastaga muutunud, on samas kasvanud nende elanike osakaal (+7%-punkti), kes vaatavad etiketti harva ja on vähenenud nende osakaal, kes vaatavad seda alati (-4%-punkti) või sageli (-3%-punkti). Uuringu teostajate sõnul näib see kõnelevat kas suuremast usaldusest pakutavate toodete vastu või on etiketi vaatamine nii ebamugav (üliväike kiri), et sellest on loobutud.
Konjunktuuriinstituudi kokkuvõttes järeldati, et muutused vastanute vahel ei ole siiski väga suured ja suhtarvud on püsinud samades piirides alates 2016. aastast. Osutati, et sissetulekute järgi vaatavad kõige harvemini etiketti 1501-2000 eurot teenivad vastajad (harva 56%), 18-29-aastased noored (harva 55%) ning I ja II haridustasemega vastajad (harva 44%).
