Avaleht Majandus Balti käibe Top 50 kõrgeim Eesti ettevõte on Tallink 9. kohal
Balti käibe Top 50 kõrgeim Eesti ettevõte on Tallink 9. kohal

Balti käibe Top 50 kõrgeim Eesti ettevõte on Tallink 9. kohal

Rahvusvaheline krediidikindlustusselts Coface Baltic hindas Baltikumi ettevõtteid: parima 50 edetabelisse mahub Eestist 14 ettevõtet.

Kõrgeimat positsiooni hoiab Tallink Grupp (9. koht), seejärel Eesti Energia (14.) ja NG Kapital (15.). Võrreldes möödunud aastaga on Tallink Grupp ja Eesti Energia langenud kaks kohta, NG Kapital tõusnud koha võrra. Esikohal on Orlen Lietuva.

Coface Grupi majandusanalüütiku Grzegorz Sielewiczi (pildil) sõnul juhib Balti riikide majanduskasvu tugevalt sisenõudlus. Riigid saavad ära kasutada nii soodsat olukorda tööturul kui ka taastuvaid investeeringuid põhivaradesse. Siiski on ka väliskeskkond Balti riikide jaoks endiselt tähtis. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal protsendina SKT-st on eriti kõrge Leedus ja Eestis, kus see oli eelmisel aastal vastavalt 82% ja 72%. Lätis oli sama näitaja 59%, muutes välisturgudest sõltumise samuti oluliseks teguriks.

2017.-2018. aastatel tugevnenud Leedu majanduskasv eelduste kohaselt 2019. aastal vaibub, kui kasv potentsiaalse taseme suunas liikuma hakkab. Surve vähenemine tööjõuturule (tänu sisserände kergele tõusule ja tööhõive langusele) ja tootlikkuse madal kasv peaksid struktuurireformide puudumisel aeglustama palgakasvu ja seega ka eratarbimist, mis on kasvu peamine mootor (kaks kolmandikku SKT-st). Maksureformid, millega viidi sisse astmeline maksusüsteem, on eriti soodsad vaesemate perede jaoks, mis tänu nende suuremale tarbimiskalduvusele peaksid leevendama tarbimise aeglustumist. Palgatase, eriti miinimumpalga oma, jääb võrreldes tootlikkusega siiski üsna kõrgeks, mis mõjutab negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimet ja halvendab ekspordivõimekust.

Vaatamata 2018. aastal alanud aeglustumise jätkumisele Lätis on 2019. aastal oodata kasvu püsimist heal tasemel. Eratarbimine on Läti peamine tõukejõud. 2018. aastal kasvas see 3,2% ja koos tööpuuduse edasise vähenemisega peaks reaalpalgakasv aitama seda hoogu hoida. Samas on Lätis oodata tööjõu jätkuvat kahanemist seoses kvalifitseeritud noorte märkimisväärse väljarände ja tööealise elanikkonna vähenemisega, kuid seda leevendab veidi pensioniea tõstmine igal aastal kolme kuu võrra, kuni 2025. aastaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastani.

Elav investeerimistegevus Eestis (24% SKT-st 2018. aastal) annab 2019. aastal kasvule jätkuvalt panuse. Erainvesteeringuid toetab ettevõtete püsiv kindlustunne ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr. Lisaks kehtib ettevõtetele reinvesteeritud kasumilt maksuvabastus. Euroopa rahastuse toel tehtavad avaliku sektori investeeringud aitavad kaasa hariduse ja taristu (eriti transpordisektoris) arengule. Samas peaks kasv prognooside kohaselt 2019. aastal aeglustuma. Traditsiooniline kasvumootor eratarbimine peaks veelgi kasvama, kuid selle panus jääb piiratuks tänu tööhõivemäära väiksemale tõusule. Ootuste kohaselt jääb ka palgakasv madalamaks rahvastiku vähenemise ja väljarände tulemusena tekkivast oskustööliste puuduse tõttu.

Top 50 edetabelis on piirkonna suurimad ettevõtteid 2018. kalendriaasta käibe põhjal (käive ≥ 300 miljonit eurot), v.a sellised finantsteenuste pakkujad nagu pangad, kindlustusettevõtted, liisinguettevõtted ja maaklerid. Kaasatakse ka ettevõtete muud peamised näitajad, nagu puhaskasum ja töötajatearv. Uuringusse osalema kutsutud, kuid osalemisest keeldunud ettevõtteid pole lõplikku edetabelisse kaasatud.