Bringpack loob 250 korjeautomaadiga üle-eestilise korduskasutatavate toidupakendite ringlussüsteemi
Balti Jaama Turul ja Patarei Merekindluses pilootprojektiga tuntust kogunud toidupakendite ringlussüsteem Bringpack asub värske Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse toel arendama korduskasutatavate pakendite ringlussüsteemi Tallinnas ja Tartus.
“Esimese etapi eesmärgiks on paigaldada 2022. aasta sügiseks Tallinnas ja Tartus 100-120 korjeautomaati kohtadesse, kus liigub kõige enam inimesi ja tekib ka kõige rohkem ühekorrapakendi prügi,” tutvustab plaani ringmajandusettevõtte Bringpack asutaja Rasmus Rask. “KIK-i otsus toetada 250 korjeautomaadi paigaldamist võimaldab luua järgneva kahe aastaga väga laia võrgustiku ning muuta ringluspakendite kasutamise ja tagastamise igaühele mugavaks. Usume, et sarnaselt pudelitaara taaskasutussüsteemile saab igapäevaseks normaalsuseks ka toidupakendite ringkasutus,” lisab Rask.
Pealinnas tuntust kogunud Bringpack on heaks alternatiiviks papist, plastist, bambusest või suhkruroost ühekordsetele nõudele. Balti Jaama Turul ja Patarei Merekindluses on Bringpacki nõusid kasutatud suve jooksul enam kui 35 000 korral. Iga kasutuskord on seejuures säästnud keskkonda ühekordsest pakendist. Bringpacki klientideks on restoranid, baarid ja kaupmehed, kes soovivad kliendile toitu kaasa müüa või serveerida keskkonnasäästlikult.
Bringpacki idee taga on tõsiasi, et igasuguse pakendiga kaasneb ühiskonnale kulu ning korduskasutatav pakend on keskkonnale sõbralikum lahendus. Kuigi paljud sorteerivad hoolikalt plastist, metallist ja klaasist pakendeid, pole üldse kindel, kas need materjalina uuesti ringlusse võetakse, põletatakse koostootmisjaamades või ladestatakse koos muu prügiga aastasadadeks. Korduskasutamine on ainus tulevikulahendus, mis loob eelduse maapõue ressursside kokkuhoiuks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Uuringute kohaselt on korduskasutatavate pakendite jalajälg ühekordsete nõude omast väiksem, kui need ringlevad vähemalt 10 korda. Bringpacki pakendite ringluseks on arvestatud 40-50 korda.
Bringpack osales SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse siseriiklikus keskkonnaprogrammis, kus toetust sai 719 projekti ja jagati 1 017 717 eurot. Seejuures rahastati ringmajanduse valdkonnas 21 projekti. Lisaks Bringpackile toetati jäätmete jätkusuutliku kasutuse väljatöötamist, tekstiilijäätmete taasringlust, rohelisi projekte koolides ja lasteaedades, tööstusjäätmetest biolagunevate materjalide tootmist ning paradustöökoja loomist.
Bringpacki projekt “Korduskasutatavate toidupakendite ringlussüsteemi rakendamine Tallinnas ja tarbimise sõlmpunktides üle Eesti” sai KIK-ilt toetust 115 000 eurot.
- Euroopa Liit võttis vastu ambitsioonika ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on muuta kestlikud tooted Euroopas normiks ja tagada, et jäätmeid tekiks vähem. Ringmajanduse tegevuskava peatükis 3.7 on konkreetne üleskutse liikmesriikidele kohandada seadusandlust selliselt, et oleks võimalik toitlustussektoris asendada ühekordsed pakendid korduskasutatavatega.
- Keskkonnasäästlikuks ei saa lugeda biomassist (näit suhkruroost) valmistatud ühekordseid nõusid, kuna need ei lagune ladustatuna. Selliste nõude lagundamiseks on vaja eritingimustega (kõrge temperatuuri ja õhuniiskusega) kompostimisjaama, mis Eestis praktiliselt puuduvad.
- Lisaks tuleb arvestada, et iga ühekordse eseme tootmine nõuab ressursse ja toob kaasa lisasurve loodusele.
- Korduskasutussüsteemid on enamasti keskkonnasõbralikumad kui ühekordsed nõud, isegi arvestades nende pesemist ja transporti.
- Kõike seda arvesse võttes ja EL-i jäätmehierarhiast lähtudes on pakendite korduskasutust võimaldav majandusmudel parim viis kliimaneutraalsuseesmärkide saavutamiseks ja kestlikuks arenguks.
- Zero Waste Europe’i uurimus korduvkasutatavatest ja ühekordsetest nõudest.
- Vaata, kui palju tuuakse kasutatud materjale ringlusesse tagasi Euroopa Liidus ja maailmas.
