Avaleht Majandus Eesti jaemüügikasv on Euroopa riikide võrdluses üks tugevamaid
Eesti jaemüügikasv on Euroopa riikide võrdluses üks tugevamaid

Eesti jaemüügikasv on Euroopa riikide võrdluses üks tugevamaid

Vaatamata märtsi alguses kaubandusele kehtima hakanud piirangutele suurenes inflatsiooniga kohandatud jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis aastases võrdluses 4%. Aasta esimeses kvartalis suurenes jaemüügimaht 5%, jooksevhindades ehk rahaliselt suurenes esimeses kvartalis jaekaubandusettevõtete müügimaht aga ligi 6%.

Kõige enam suurenes nii märtsis kui ka esimeses kvartalis jaemüük posti või interneti teel, tervelt 70%. See ei ole ka üllatav, kuna viirusesse nakatumise risk hoiab inimesi rahvarohketest kohtadest eemal ning märtsi alguses kehtestatud piirangud kaubandusele suunasid veelgi enam inimesi interneti kaudu oste tegema, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis oli interneti või posti teel jaemüügi osakaal Eesti jaekaubanduses 9%, siis selleks aastaks tõusis see 14 protsendini ning märtsis oli see isegi 16%. Posti või interneti teel ostude maht suurenes märtsis aastases võrdluses 70% ja esimeses kvartalis keskmiselt 54%.

Suurte, toidukaupadele spetsialiseeritud jaemüügikettide müügimahu kasv oli tagasihoidlik

Tugeva kasvuga nii märtsis kui ka esimeses kvartalis on olnud ka jaemüük toidukaupade kauplustes ning majatarvete-, kodumasinate- ja ehitusmaterjalidekauplustes. Märtsis suurenes nendes jaemüügimaht vastavalt 17% ja 14%. Suurtes, toidukaupadele spetsialiseeritud jaemüügikettides, millel on jaemüügis suurim osakaal – esimeses kvartalis 37% – suurenes jaemüügimaht nii märtsis kui ka esimeses kvartalis 1%. Osaliselt on sellise numbri taga eelmise aasta alguse kõrgem võrdlusbaas, kui jaemüük sellistes poodides väga tugeva kasvu tegi. Jaemüügimaht vähenes aga kaubamajades, apteekides ning rõivaste- ja jalatsite- ja kosmeetikatarvetekauplustes.

Eesti jaemüügikasv on Euroopa riikide võrdluses üks tugevamaid

Euroopa riikide võrdluses oli käesoleva aasta kahe esimese kuu jaekaubandusmahu kasv Eestis üks tugevamaid. Meist kiirem kasv oli vaid Belgias ja Norras, samal ajal kui Lätis ja Leedus jaekaubandusmaht vähenes.

Google’i liikumisraport näitab, et Eestis kukkus inimeste liikumine jaekaubanduses ja meelelahutuskohtades märtsi alguses järsult, kui toitlustus- ja kaubandusettevõtetele piiranguid laiendati, kuid hakkas siis uuesti tasapisi suurenema. Samas on inimeste liikumine nendes kohtades ikka veel oluliselt väiksem kui enne piirangute kehtestamist. Nagu numbritest näeme, tehakse aga üha rohkem oste interneti teel.

Tarbijate ja jaekaubanduse kindlustunne peaksid paranema

Tarbijate kindlustunne on möödunud aasta novembri põhjast tasapisi küll paranemas, kuid märtsis sai see uue tagasilöögi ja oli aprilli alguses oluliselt nõrgem kriisieelsest tasemest. Ka jaekaubanduse kindlustunne märtsis halvenes, kuid selle lähikuude ettevaade näitas aprillis paranemist. Lähikuudel peaksid tarbijate ja jaekaubanduse kindlustunne suurenema. Jaekaubandusettevõtete jaoks peaks seda toetama mai algusest piirangute osaline kaotamine. Euroalal ei ole eelpool nimetatud sektorite kindlustunne küll veel kriisieelse tasemeni jõudnud, kuid on viimastel kuudel tubli tõusu teinud.

Suurtes hoiustes peituv nõudlus ja pensionirahad peaksid jaemüügi kasvu toetama

Märtsis olid hoiused 1,4 miljardit eurot suuremad kui aasta tagasi – see on 5% selleks aastaks prognoositud SKP-st ja kümnendik eratarbimisest –, kusjuures hoiuste kasv on sel aastal kiirenenud. Suurenenud hoiused viitavad aga tarbimise võimalikule kasvule, kui majanduskonjunktuur, tööturg ja inimeste kindlustunne paranevad.

Esialgsetel andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis ettevõtete palgafond mõõduka tempoga. Inflatsioon küll kiirenes tasapisi, kuid märtsikuine tarbijahindade kasv oli palgakasvust väiksem ja seega inimeste reaalpalk ehk ostujõud jätkas kasvu. Aprilli lõpus oli registreeritud töötus 8,6%, mis on veidi madalam kui kuu tagasi.

Lisaks suurenenud hoiustele tuleks arvestada ka pensioni teisest sambast väljavõetud rahadega. Pensionireformiga saavad inimesed sel aastal miljardi euro võrra rikkamaks, millest suurem osa hakkab hiljemalt sügisel tarbimisse liikuma. Miljard eurot on ligi 4% SKP-st ja 7% eratarbimise aastamahust. Mitteresidentide kulutused vähenesid Eestis möödunud aastal ligi miljardi euro võrra. Turismi taastumine võtab küll veel aega, kuid tasapisi hakkavad ka mitteresidendid Eestis rohkem kulutama, sealhulgas jaekaubanduses.

Aprillis jaekaubanduse kasv tõenäoliselt jätkus

Kuigi aprillis mõjutasid piirangud jätkuvalt jaekaubandust, peaksime aastases võrdluses nägema müügimahtude kasvu, kuna möödunud aastal vähenes jaemüügiettevõtete müügimaht 13% ja tekitas väga madala võrdlusbaasi. Märtsis jaekaubandusele seatud piirangute mõju kogumajandusele on väike, seda enam, et osa kaubandusest oli kas täielikult või osaliselt avatud.