EESTI MAJANDUS I Madis Aben: eriolukorraga seotud piirangud esimeses kvartalis majandusele olulist mõju ei avaldanud
Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kahanes 2020. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 0,7 protsenti, mis on Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega võrreldes hea tulemus. Majandustegevuse piirangud olid Eestis suhteliselt leebed ja kehtisid esimeses kvartalis vaid paar nädalat. Seetõttu on loomulik, et kriis täies ulatuses veel majandusnäitajatesse ei jõudnud.
Kuna meie majanduse viimaste aastate kasvutempo on olnud väga kiire, siis peaks aasta alguse arengutest parema pildi andma võrdlus eelneva ehk 2019. aasta viimase kvartaliga. Selles võrdluses kahanes meie majandus statistiliselt 3,7 protsenti, mis on ka euroala keskmine. Eesti puhul jätab see arv aga olukorrast põhjendamatult negatiivse pildi.
Statistiliselt mõõdetava SKP võib lahutada kaheks komponendiks – lisandväärtuseks ja netotootemaksudeks. Lisandväärtus iseloomustab paremini sisulist majandusolukorda, samas kui netotootemaksud võivad olla mõjutatud maksupoliitika muudatustest ja ettevõtete reaktsioonist sellele. Eelmise aasta lõpus toimus oluline kütuste varumine biolisandi nõude karmistumise tõttu aasta algusest. Varutud kütuse pealt maksti ära kütuseaktsiisid ja käibemaks, mis kajastusid viimase kvartali netotootemaksudes ja moonutasid sedakaudu ka SKP kasvu loomulikust kõrgemaks.
Esimeses kvartalis aga võimendasid vastupidist arengut kolm asjaolu. Tarbitud kütuse pealt olid riigimaksud juba makstud, kütuseid osteti märtsis vähem, kuna sõitmist oli vähem, ja lisaks peatas maksuamet ajutiselt tasumata maksude eest intressi arvestuse, mistõttu viivitati maksude tasumisega. Selliseid aspekte tuleb statistika tõlgendamisel arvestada.
Majandussektorite vaates jätkusid aasta alguses mitmed varasemad trendid. Energeetika langust võimendas soe talv ja töötleva tööstuse kasv peatus nõrga välisnõudluse tõttu juba eelmises kvartalis. Negatiivselt panustas arusaadavalt majutus-toitlustus, kuna aasta algus on madalhooaeg ja välisturiste on vähe. Kasvutrendil jätkasid aga info-side, finantssektor ja kutse-teadustegevus ning kasvule pöördus ehitus.
Töise tulu kasv jätkus esimeses kvartalis ettevõtlussektoris 5 protsendi ja valitsussektoris 7 protsendi tempos. Erasektori tegevusaladest olid aastases võrdluses selges languses siiski vaid mäetööstus ja energeetika, mis on pikem trend. Elanike tarbimiskulutused veidi kasvasid, eelkõige toidu, meditsiinitoodete ja sideseadmete aktiivsema ostmise tõttu. Riideid-jalanõusid osteti aastatagusega võrreldes 10 protsenti ja reisipakette 20 protsenti vähem.
Allikas: Rahandusministeerium.ee
