Avaleht Majandus Eesti parandas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet kolmandat aastat järjest
Eesti parandas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet kolmandat aastat järjest

Eesti parandas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet kolmandat aastat järjest

Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 2021. aastal 28. kohalt 26. kohale (64 riigi hulgas). Värskete andmete kohaselt jätkus tõus ka sel aastal ja Eesti asub 22. positsioonil. EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel.

„Eesti paistab positiivselt silma hindade (14. koht) ja äriseadustiku (17. koht) alamfaktorites ning kinnitust sai ka meie konkurentsivõimeline haridussüsteem, mis tõusis indeksis kolm kohta ja on 14. kohal,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.

Hariduse kõrgesse positsiooni panustavad head tulemused PISA testides (4. koht), avaliku sektori kõrged kulutused haridusele protsendina SKP suhtes (9. koht), põhi- ja keskhariduse vastamine konkurentsivõimelise majanduse nõuetele (15. koht) ning paljude Eesti tudengite hariduse omandamine välismaal (15. koht).

Lisaks paistab Eesti positiivselt silma äriseadustiku (17. koht) alamfaktoris, kus kõrge koha tingivad ettevõtete asutamise lihtsus (küsitlus, 3. koht), uute asutatud ettevõtete arv (2. koht), ettevõtete asutamismenetluse läbiviimine kolme toiminguga (6. koht) ja ettevõtte asutamise mediaanaeg 3,5 päeva (6. koht). Suhteliselt heal positsioonil oli Eesti veel ka valitsuse töö efektiivsuse arvestuses, kus Eesti paikneb 18. kohal. Selles kategoorias võetakse arvesse riigieelarve tasakaalutus, maksude tase, riigi institutsioonide arengutase, äriseadusandlus ja sotsiaalne raamistik.

Kõige suurema hüppe tegi Eesti siseriikliku majanduse alamfaktoris. Tugevused olid SKP võrdlemisi väike langus -2,9% esimesel koroonakriisi aastal (14. koht), kapitalimahutuste kasvu kiirenemine 19%-le (1. koht) ja kapitalimahtuste osakaalu tõus 31%-ni SKP-st (5. koht).

Kõige madalamaid kohti näitab Eesti välisinvesteeringute (45. koht), teadusliku infrastruktuuri (42. koht) ja tööjõuturu (40. koht) alamfaktorites. „Välisinvesteeringute puhul on Eesti nõrkusteks eelkõige absoluutnäitajad, mille poolest on Eesti oma väiksusest tingitult viimaste hulgas,“ kommenteeris Harjo.

Madala positsiooni tööjõuturu arvestuses tingis ebapiisav kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus (62. koht), tööjõu vähesus (61. koht) ning pädevate tippjuhtide ja finantsspetsialistide puudus (mõlemad 57. koht). Teadusliku infrastruktuuri nõrkusteks on avaldatud teadusartiklite vähesus (58. koht), teadus- ja arenduskulude väike maht (55. koht), patenditaotluste vähesus (55. koht) ning vähene teadus- ja arendustöötajate arv äriettevõtetes (53. koht).

2021. aasta kõige konkurentsivõimelisem riik on Šveits (2020. aastal 3. koht), kellele järgnevad Rootsi (6. koht), Taani (2. koht), Holland (4. koht) ja Singapur (1. koht). Eesti lähiriikidest tõusis Soome kaks kohta ja on 11. kohal, Leedu tõusis ühe koha võrra 30. kohale, Läti tõusis kolme koha võrra ja on 38. kohal.

EKI majandusekspertide hinnangul on Eesti arengut viimastel aastakümnetel enim takistanud oskustööjõu puudus ning see sai kinnitust ka viimasest IMD uuringust. EASi ja KredExi ühendasutus on probleemi leevendamiseks ettevõtteid abistamas Work in Estonia programmi kaudu.

Teiste Eesti ees seisvate oluliste probleemidena nimetati ekspertide poolt 2021. aastal vähest innovatsiooni ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu suurenes oluliselt. Inflatsiooni kasvades ja väga erineva palgakasvuga erinevatel ametialadel on probleemiks saanud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine.

EKI direktor Marje Josing nimetas, et riigi konkurentsivõime on eriti oluline rahvusvaheliselt keerukates ja globaalsele majandusele rasketel aegadel. „2020. aastal tabas maailma Covid-19 pandeemia, mis on raputanud riikide majandust ja tarneahelaid. Sellistes oludes on edukamad need riigid, kus kogu majanduskeskkond (seadusandlus, infrastruktuur, valitsuse tegevus jne) võimaldab olla ettevõtetel paindlik ja innovaatiline ning konkureerida teiste riikide ettevõtjatega. Väikeriigi jaoks on väga oluline, et suudetaks jätkata ning arendada kaupade ja teenuste eksporti ka keerukates majandusoludes,“ kommenteeris Josing.

  • Konkurentsivõime aastaraamat võtab kokku IMD poolt koostatud rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi 2021. aasta tulemused. IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.