Eesti riigihangete korraldus on samal tasemel Saksamaaga
Eesti riigihangete korraldus on Euroopa Komisjoni (EK) avaldatavas tulemustabelis keskmiste seas koos 12 riigiga 30st. Eestiga samal tasemel on näiteks Saksamaa, Leedu ja Holland. Eestist kehvemad näitajad on üheksal ja paremad kaheksal riigil.
EK avaldatavas iga-aastases riigihangete Euroopa ühtse turu tulemustabelis on Eesti seni püsinud kõige kõrgemal tasemel. Seekordne keskmine tulemus osundab, et olulistes näitajates on vajakajäämisi: hangetes kasutatakse liiga palju madalaima hinna kriteeriumi ning väljakuulutamiseta menetlusi ja liiga paljudes riigihangetes osaleb vaid üks pakkuja. Samas oleme Euroopa Liidu keskmisest tublisti paremad otsuste kiiruses, osadeks jaotatud hangete ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalus.
„Väljakuulutamiseta riigihangete osakaalu kasvu põhjustas 2020. aastal ootamatu vajadus läbi viia hankeid ülikiirelt ja erakorralises olukorras koroonaviirusega võitlemiseks. Kuna viirust ei saa enam pidada ootamatuks ning hankijatel on olnud võimalik oma tegevust muutunud tingimustes paremini kavandada, siis näeme, et väljakuulutamiseta menetluste osakaal järgnevatel aastatel langeb,“ rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab. „Peame jätkuvalt järgima riigihangete tuumpõhimõtteid – konkurentsile ja turule avatus ning läbipaistvus.“
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja Kristel Mesilane tõi esile, et ühe pakkujaga hangete osakaal on Eestis olnud ka varasematel aastatel eeldatavast suurem. Seda mõjutab Eesti turu kontsentreeritus, väike ettevõtluskeskkond ja potentsiaalsete pakkujate suhteline vähesus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. „Euroopa Liidu näitajate järgi tuleks hankijatel suurendada pakkujate arvu vähese konkurentsiga riigihangetes,“ märkis Mesilane. „Pakkujateringi suurendamiseks saab hankija jagada suurema riigihanke osadeks, läbi viia rahvusvahelise hankemenetluse ka juhul, kui hanke maksumus seda ei nõua ning jälgida, et hanke tingimused ei oleks liialt piiravad.“
Jätkuvalt on hangetes kasvuruumi erinevate hindamiskriteeriumite kasutamisele. „Kvaliteedikriteeriumite kasutamine annab hankijale võimaluse lisaks pakutud hinnale kaaluda ka teisi, hankeeset või -teenust kirjeldavaid kriteeriume, et teha oluliste parameetrite või tingimuste põhjal valik sobivaima asja, teenuse või ehitustöö leidmiseks, st leida parim hinna ja kvaliteedi suhe,“ selgitas Kristel Mesilane.
Samas on Eesti mitmetes riigihangete korralduslikes näitajates Euroopa parimaid. Näiteks osalevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Eesti hangetes tunduvalt rohkem võrreldes teiste Euroopa riikidega. See on tugev märk nende konkurentsivõimelisusest ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsast ligipääsust riigihangete turule.
Lisaks eelnevalt nimetatud indikaatoritele mõõdab Euroopa ühtse turu tulemustabel veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigihangete väärtuse suhet riigi SKPsse, ühishangete osakaalu, VKEdega sõlmitud lepingute osakaalu ning hanketeate avaldamisel puudulikult esitatud info ja hankija või pakkuja registrikoodide puudumist.
Euroopa ühtse turu tulemustabeli näitajaid saab vaadata siit.
