Eesti väärtuslikumate tehnoloogiaettevõtete edetabeli TopTech võitis tänavu Bolt (väärtus 7,4 miljardit eurot). Teisel kohal oli Wise (5,8 miljardit eurot) ja kolmandal Veriff (1,3 miljardit eurot). Edetabeli koostajateks olid M&A tehingute nõustaja Prudentia Tallinn ja järelturuinvesteeringutele tehnoloogiaettevõtetesse keskendunud Siena Secondary Fond.
30 ettevõtte väärtus kokku on üle 21 miljardi euro ning kõige tulusam valdkond tundub pingerea põhjal olevat mobility – 2 selle valdkonna ettevõtet moodustavad TOPi koguväärtusest koguni 36%. Järgnevad 10 fintech ettevõtet, mis moodustavad kokku 35% TOPi väärtusest. Samas pingeritta kuuluvad 8 B2B SaaS ettevõtet, kes summarselt moodustavad 13 protsenti tabeli koguväärtusest.
„Otsustasime sel aastal TopTech nimekirja pikendada 25-lt 30-le, et avalikkusele pakkuda veelgi esinduslikumat ettevõtete võrdlust,“ märkis tabeli koostamise eestvedaja Prudentia Tallinna partner Indrek Uudeküll. „Sektor on näidanud võimsat kasvu ning mõnede ettevõtete väärtuse kasv on olnud lausa uskumatult kiire. Sealjuures tasub mainida, et mitmed väärikad ettevõtted on suure tõenäosusega pingereast välja jäänud, sest puudusid usaldusväärsed andmed nende hindamiseks,“ selgitas ta.
TopTechi ühe koostaja Siena Secondary Fundi partner Rando Rannuse sõnul toob tänavune edetabel väga selgelt esile põhjuse, miks on Eesti tehnoloogiaettevõtlus edukas olnud ja just siit on sündinud elaniku kohta kõige rohkem (jagame seda positsiooni Iisraeliga) ükssarvikuid ehk üle miljardi euro suuruse koguväärtusega ettevõtteid. «Minu meelest on edu valem seotud meie valmisolekuga mitte loobuda proovimisest. Soomlastel on selle kohta oma sõna – “sisu”, inglise keeles kirjeldavad seda vast kõige paremini sõnad “resilience” või “grit”,» selgitas Rannus. «Ameerika Ühendriikides on tüüpiline idufirma asutaja teekond, et nad kaasavad oma suurepärase maailmamuutva idee alusel paar miljonit dollarit ja kui 1-2 aasta pärast pole mingit märki, et see on SEE raketilaev, siis nad lihtsalt loobuvad ja alustavad järgmise projektiga. Eestis nii ei talitata. Tõenäoliselt seetõttu, et me ei taha loobuda lootusest maailma muuta või lihtsalt ei taha oma investoritele pettumust valmistada, mõlemal juhul pingutame edasi, kuni leiame sobiva toote ja turu ning rakett hakkab lendama,» rääkis ta.
Kuigi tehnoloogiasektori ettevõtete väärtused teevad täna ülemaailmselt vähikäiku, siis Eesti TopTechi edetabeli üldpilt Uudekülli sõnul seda veel ei peegelda. Ainuüksi 2022. aasta esimese 10 kuu jooksul kaasasid ettevõtetted kokku ca 1,3 miljardit eurot, mida on 30% rohkem kui eelmisel aastal kokku. „Vastavalt TopTechi metoodikale võtame väärtuse hindamise aluseks kaasatud kapitali – kui raha kaasatud ei ole, kasutame avalike ettevõtete käibekordajaid,“ märkis ta. Kuna tehnoloogiaettevõtete käibekordajate põhjal arvutatud väärtused on vähenenud, on tabelist välja langenud ettevõtteid, kelle käive on vähenenud või ei ole suutnud piisavat kasvu näidata – näiteks meditatsiooni- ja lõõgastusrakendus Synctuition ja litsentsi-, partnerlus- ning sponsorlepingute platvorm Brainbase.
Tabelis on uusi tulijaid ligi pooled (13 ettevõtet) ehkki esimese uue nime leiab alles esikümne lõpust (metaversumi avataridega tegelev Ready Player Me). Pingerea valdkondade jaotusele kohaselt annavad tooni erinevad finantsteenuste ettevõtted nagu 3Commas, aga ka tootmistarkvara Katana, läbirääkimiste tehisintellekti arendav Pactum, tööhaldustarkvara Scoro ja NFT-rakenduste infrastruktuuri pakkuv NFTPort.
TopTech edetabel aitab selgemini näha ja mõista Eesti tehnoloogiaettevõtete potentsiaali ning panust kohalikku majandusse. Edetabeli koostamiseks antakse ettevõtete väärtusele võrreldav hinnang konkreetsel ajahetkel ning konkreetse metoodikaga.
Tuleval aastal ootavad tabeli koostajad tehnoloogiaettevõtete pingilt vaid pikkuse lisandumist. Ka sel aastal sai Eesti juurde 2 ükssarvikut, mis on küll ühe võrra vähem kui eelmisel aastal, kuid ülitugev saavutus siiski. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on meil tekkinud arvestatav maht VC fonde, mis suudavad investeerida ettevõtetesse aina hilisemates rahastusvoorudes, mille tagajärjel jääb aina enam väärtuse kasvust ka Eestisse, mis kiirendab ükssarvikute kasvulava veelgi.
