Ehituse objektijuht: saan meeste pärusmaal hästi hakkama!
Mapri Ehituse objektijuht Annegrete Külaots tõestab, et kuigi ehitusplatsi peetakse traditsiooniliselt meeste pärusmaaks, saab ta töövõtjatega hästi hakkama. Põnevas intervjuus Heikki Sal-Sallerile jagab ta kogemust, milliste nippidega ta seda teeb.
Keilas Pargi tänaval käivad kooli sisetööd ja tööpäeva lõpu eel sebib objektil edasi-tagasi hulk tõsise näoga ehitusmehi. Objektijuht Annegrete Külaots tuleb ise sama tõsise näoga hoovile vastu ja me läheme ajutisi treppe mööda üles. Ta räägib, et Keila kool on tema karjääris esimene suur ühiskondlik hoone.
Pargimaja juurdeehitust on venitanud koroonast tingitud materjalide tarneraskused, hoone saab valmis alles hilissügiseks ja õpilased tulevad siia uuel aastal peale talvevaheaega.
Milles seisneb objektijuhi töö ja mille poolest see erineb projektijuhi omast?
Annegrete: Hommik algab tavaliselt ringkäiguga objektil, suhtlen töövõtjatega ja leian nende küsimustele lahendused. Minu vastutada on hoone siseviimistlus, eriosad, elekter, ripplagede paigaldus ja palju muud. Päev kulub tööde pidevale organiseerimisele ja kontrollile, suhtlusele ehitusjärelevalve, projekteerija ja arhitektiga. Projekti alguses on meeskonnal rohkem tööd projektide läbitöötamise, mahtude arvutamise, hangete läbiviimise ja töövõtjate leidmisega. Projekti lõpufaasis on jällegi suurem rõhk objektil jooksvate küsimuste lahendamisel, tööde kvaliteedi kontrollil ja eri töövõtjate tegemiste organiseerimisel.
Mida ehitusel igapäevaselt kontrollid?
Annegrete: Tööpäev algab tavaliselt kell 8 ja lõpeb 17-18 ajal. Kontrollin, et tööd oleks projekti järgi tehtud. Kui on näiteks torustike ristumisi, mida esialgu ei ole osatud ette näha või on avad pisut vales kohas, siis tuleb need koos projekteerijaga lahendada. Isegi väga heas projektis võib tekkida vastuolusid. Objektijuhi töö on sellistele küsimustele sobivad lahendused leida.
Kvaliteedi kontroll on samuti objektijuhi töö. Kui tehtu ei vasta sellele, mis me oleme nõudnud, teavitan sellest töövõtjat, fikseerin puuduse asukoha, annan aega ümbertegemiseks. Samuti on minu ülesanne veenduda, et tööd oleksid graafikus ja ei oleks mahajäämust. Kui on näha, et töö venib, tuleb lahendus leida – näiteks lisamehitatuse abil. Töö ehitusel on arendanud suhtlemis- ja koostööoskust, tuleb julgeda õigete inimeste käest infot küsida.
Oled juba kuus aastat olnud ehitaja. Kas töö pakub jätkuvalt väljakutseid?
Annegrete: Ehitaja töö on väga vaheldusrikas, objektid on erinevad ja iga projekti käigus saan juurde hulgaliselt uusi teadmisi või nüansse eri tööde teostamise kohta. Võrreldes eelmiste objektidega olen Keila Kooli ehitusel suuremas mahus pidanud tegelema väliplatside, klaasfassaadi paigaldust ja eriosasid puudutavate teemadega. Järgmisele objektile saan kõik siit saadud uued teadmised kaasa võtta.
Ehitusala on valdavalt meeste päralt. Mis sa teed siis, kui objektil mõni mees ei kuula sind?
Annegrete: Pole suuri probleeme olnud, et töövõtjad mind ei kuula. Olen oma töös alati koostööle orienteeritud. Minu peamine ülesanne on anda töövõtjale juhised tööde teostamiseks ja kontrollida, et töö oleks tehtud tähtajaks ja kvaliteetselt. Aga eks on tulnud ette ka suuremaid ja väiksemaid vaidlusi. Kui minu jõust on väheks jäänud, siis on aidanud projektijuht tekkinud konflikti lahendada.
Pikemalt saab lugeda SIIT.
