Avaleht Majandus Eksport püsis raskuste kiuste mullusel tasemel
Eksport püsis raskuste kiuste mullusel tasemel

Eksport püsis raskuste kiuste mullusel tasemel

Kaubaeksport püsis mullu enam-vähem samal tasemel kui aasta varem. Arvestades kõiki raskusi, millega ettevõtjad pidid 2020. aastal rinda pistma, on tegemist kindlasti märkimisväärse saavutusega, kirjutab LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Aprillis ja mais ehk koroonaviiruse esimese laine kõrgpunktis vähenesid kaubavood ju ligikaudu viiendiku võrra ja välisnõudluse järsk ärakukkumine lubas aasta kokkuvõttes ekspordi kahanemist kuni 15%. Läks aga teisiti ning Eesti ekspordi igihaljad vedurid – kütus ja elektroonika – vedasid riigi koondnäitajad august välja.

Tegelikult sai eksportiva sektori ehk töötleva tööstuse järsk jahenemine alguse juba pool aastat enne koroonakriisi lahvatamist ehk 2019. aasta sügisel, kui tootmismahud hakkasid vähenema ning ühes sellega vähenes ka kaubavahetus. Peamisteks murelasteks olid saastekvootide kallinemise ja toornafta hinnalanguse tagajärjel rahvusvahelist konkurentsivõimet kaotanud põlevkivisektor ühes kütuste väljaveoga ning pidevalt volatiilne elektroonikatööstus. Seega pole eriti suur üllatus, et aasta hiljem ehk 2020. aasta lõpus suudeti näidata tugevat kaubavahetuse kasvu – võrdlusbaas oli lihtsalt väga madal ja lisaks hakkas nafta hind tasapisi kasvama.

Tõele au andes oli detsembris elektriseadmete väljavedu ka ajaloolises võrdluses rekordtasemel (284 miljonit eurot), mis põhjustaski ekspordi koondnäitaja 25%lise kasvu. Ligikaudu pool elektriseadmete väljaveost läks kommunikatsiooniseadmete näol USA-sse. 2018. aasta alguses toimus selles segmendis nihe, kui seadmeid hakati vedama otse lõppsihtpunkti (USA) ja vahendaja (Rootsi) jäeti vahelt ära. Selle tulemusena on USA tõusnud tänaseks Eesti tähtsuselt neljandaks ekspordipartneriks. Paraku sõltub kommunikatsiooniseadmete väljavedu mõne üksiku ettevõtte ärimudelist ja edukusest, mistõttu jäävad need kaubavood ka tulevikus tõenäoliselt volatiilseks. Arvestades 5G järjest lähenevat võidukäiku, on lähivaates põhjust olla pigem optimistlik.

Optimismi sisendab ka see, et suurema kohapeal loodud lisandväärtusega kaupade väljavedu on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui kaubaekspordi koondnäitaja. Nii oli ka möödunud aastal. Oma panuse on sellesse andnud nii puidu-, metalli- kui ka põllumajandussektor. Kuigi ka mineraalsete toodete väljaveos saab eristada kohalikul toorainel põhinevat kaupa (nt turvas, põlevkiviõli), mille väljavedu kasvas tänavu jõudsalt, siis üldine ekspordimaht sõltub seal rohkem siiski nii-öelda re-eksporditud toodangust. Kahjuks ei anna kütuste kokkusegamine ja tegelikult ka kommunikatsiooni­seadmete komplekteerimine mistahes mahus Eesti majandusse ekspordinäitajatega võrreldavas suuruses panust, sest tegevuses kasutatakse peamiselt imporditud sisendmaterjali ja kohapeal loodud lisandväärtus jääb tagasihoidlikumaks. Seega ei oma kiire ekspordikasv alati samaväärset mõju majanduskasvule.

Viimased ettevõtjate antud hinnangud näitavad, et nii sise- kui välisnõudlus tööstustoodangu järele on põhjast taastunud ning aasta edenedes peaks olukord veelgi paranema. Ka toornafta hind on aastavõrdluses plussi jõudnud, mis toetab kindlasti kütuste eksporti ka ettevaates. Lähikuudel hoiavadki kauba väljaveo kasvu üleval samad tegurid, mis aasta lõpus. Kevadel saab aga näha rekordilisi kasvunumbreid, kui võrdlusbaasi jõuab möödunudkevadiste koroonapiirangute mõju.