Avaleht Majandus Elektroonikatöösturid: kriiside juhtimine on osa juhtimisest uues reaalsuses
Elektroonikatöösturid: kriiside juhtimine on osa juhtimisest uues reaalsuses

Elektroonikatöösturid: kriiside juhtimine on osa juhtimisest uues reaalsuses

Seitsmendat korda toimunud rahvusvahelisel elektroonikatööstuse seminaril “IPC EMS Day – EMS industry recovering from the crisis” tõdesid eksperdid, et hoolimata kriisidest on elektroonikatööstuse ettevõtted kriisides hästi toime tulnud ning kriiside juhtimine on osa juhtimisest uues reaalsuses.

Rahvusvahelise elektroonikatootja Incap Corporationi president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Pukk rõhutas, et praegused kriisid ei ole esimesed ega jää viimasteks. “Juhtide töö ongi probleemide lahendamine, kriiside juhtimine on osa edukast juhtimisest. Ellu jäävad need, kes kohanevad kõige paremini. Ettevõtted peavad olema paindlikud, et leida uusi võimalusi,” sõnas ta seminaril.

Otto Pukk. Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Pukki sõnul on Incapi üks edu võtmeid kriiside juhtimises olnud detsentraliseeritud juhtimismudel. “Incapi kontserni rahvusvahelises peakontoris on kokku vaid neli töötajat. Samas on meie töötajatel rohujuure tasandil õigus teha ise otsuseid ja see hoiab neid motiveerituna ning on ettevõtte jaoks kuluefektiivne,” märkis ta.

Seminaril andis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk ülevaate kohaliku elektroonikatööstuse väljakutsetest. “Viimased aastad on olnud elektroonikatööstusele keerukad – Covid-19 kriis, sõda Ukrainas ja energia- ja transpordikulude hüppeline kasv on sektorit oluliselt mõjutanud. Komponentide tarneprobleemid tõid kaasa laovarude kasvu ning tootmist tuli sageli planeerida mitte klientide nõudluse, vaid laovarude järgi. Siiski on elektroonikatööstuse ettevõtted jätkanud investeeringuid tootmise laiendamisesse ja automatiseerimisse, et järjest kasvavat nõudlust rahuldada.”

Kolgi sõnul toetab nõudluse kasvu ülemaailmne 5G võrkude rajamine, nõudluse kasv meditsiinisektoris ning digitaliseerimise kasv kõikides sektorites. “Ka autotööstuses on nõudlus taastuma hakanud ning kasvu mõjutab ka digi- ja rohepööre, mille ettevalmistamisel on elektroonikatööstusel oluline roll, tootes nutikaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi,” rääkis Kolk.

Elektroonikatootjate turgu analüüsiva Saksa ettevõtte in4ma ekspert Dieter G. Weiss andis ülevaate, kuidas elektroonikatootjad ja distribuutorid on kriisiperioodil toime tulnud. Ta tõi esile, et elektroonikatööstuses on palju juhtimisväljakutseid, millega tuleb toime tulla, et majandustulemusi parandada. Samuti selgitas Weiss, et tegelik probleem ei ole vaid kiibikriis, vaid probleem on mitmetahulisem – elektroonikatööstuse klientide käitumine on oluliselt muutunud, ettevõtted on tarneprobleemide tõttu kogunud igaks juhuks suuri varusid ja  teinud topelttellimusi, mistõttu 20-30% tellimustest tühistatakse. Lisaks on kasvanud materjalide hinnad ja maksetähtaegu pikendatakse. Weissi hinnangul on seetõttu elektroonikatööstuse ettevõtete majandustulemused moonutatud.

Teiste esinejate seas andis IPC valitsussuhete juht Alison James ülevaate uue EU kiibimääruse staatusest. Lisaks jagasid kogemusi Euroopa juhtivad elektroonikaettevõtted Zollner, C-MAC, ASMPT ja Siemens.

Seminari lõpetas elektroonikakomponentide edasimüüjate paneel, kes arutlesid üheskoos turuolukorra ja trendide teemal, tuginedes igapäevase komponentide tootjate ja tellijatega otsesuhtluse kogemustele.