ETTEPANEKUD VALITSUSELE I Tartu linnavalitsus koondas kokku ja saatis valitsusele ettevõtjate ettepanekud
Tartu linnavalitsus koondas kokku ja saatis valitsusele Tartu ja Tartumaa ettevõtjate ettepanekud, milliste konkreetsete sammudega saaks riik leevendada kriisisituatsioonist tulenevaid probleeme.
Eelnevalt pöördus linnavalitsus Tartu ja Tartumaa ettevõtjate poole ning uuris, millised on ettevõtete praegused peamised kriisiolukorrast tulenevad probleemid ja mille osas nad enim abi vajavad. Lisaks küsiti ettevõtjatelt, millised konkreetsed meetmed või tegevused aitaksid ettevõtte jaoks olukorda leevendada. Avatud küsitlusele vastas 396 ettevõtet. Saadud tagasiside põhjal koostas Tartu linnavalitsus ettepanekud valitsusele.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on väga suure surve all majutuse ja toitlustuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning teenindussektorid. “Mitmed ettevõtjad on täna nõudluse puudumisel teenuse pakkumise peatanud, töötajad on saadetud lühiajalisele puhkusele. Ettevõtted peavad kompenseerima nii töötajate töötasu perioodil, mil nad ei saa ettevõtte sulgemise tõttu tööülesandeid täita, kui ka tasuma riiklikke makse ning rendi- ja kommunaalkulusid,” kirjutas linnapea valitsusele saadetud kirjas.
Kirjas on välja toodud ettevõtjate neli konkreetset ettepanekut, mis väga paljude ettevõtete olukorda leevendaks.
- Riigi toetus töölt eemale jäävatele inimestele töötasu kompenseerimiseks. Ettevõtjad ootavad riigi abi töötajate palkade tasumiseks pärast esimese, juba kinnitatud abipaketi lõppu ehk alates juunist 2020. Vajalik on arvestada ka neid töö kaotanud töötajaid ning ettevõtjaid, kes tegutsevad täna käsunduslepingu alusel või FIEna. Nemad vajavad sundpuhkuse tõttu samuti 70 protsendi ulatuses riigipoolset toetust töötasu kompenseerimiseks.
- Maksude (tööjõumaksud, käibemaks, erisoodustusmaks) oluline vähendamine või ajutine peatamine antud kriisiolukorra normaliseerumiseni. Ettevõtjat tõid välja ettepaneku maksude vähendamise, peatamise või maksuintresside ajatamise osas vähemalt kuue kuu jooksul. Ettevõtjad soovivad tööjõumaksude ning käibemaksu olulist vähendamist kriisiolukorras ning ka kriisist taastumise perioodil. Tööjõumaksude osas sooviksid ettevõtted maksust vabastamist või intresside ajatamist kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kuue kuu jooksul või isegi 2020. aasta lõpuni. Käibemaksu osas maksust vabastamist kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kuue kuu jooksul või samuti 2020. aasta lõpuni, et leevendada likviidsusprobleeme ning vältida makseraskusi. Vajalik on vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust ning sisetarbimise soodustamiseks jätta ära toitlustuse erisoodustusmaks kuni 2020. aasta lõpuni.
- Käibelaenu või rahalise toetuse andmine. Ettevõtjad soovisid võimalust taotleda käibelaenu või rahalist toetust igakuiste püsikulude tasumiseks kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kahe kuni kolme kuu jooksul. Riikliku eriolukorra kehtestamise tõttu ürituse ära jäämisega seotud otseste kulude ja saamata jäänud tulu kompenseerimine on oluline mitte ainult kultuuri- ja spordiürituste, vaid ka teiste suurürituste puhul.
- Riigipoolne abi välisriikidega suhtlemisel kaubavoogude liikumise normaliseerimiseks (transiidikoridori kokkuleppimine välisriikide valitsustega). Töötleva tööstuse ettevõtjad tõid murekohtadena välja viivitusi kaubavoogude liikumisel piiril (eeskätt Läti ja Poola piiril), mis takistab tootmise toorainega varustamist ja valmistoodangu eksporti.
Lisaks tegid ettevõtjad veel mitmeid ettepanekuid, mille linnavalitsus samuti valitsusele edastas. Näiteks ettepanek riigi osaluse ostmise kohta ettevõttesse, kus pärast kriisi lõppu kuni kolme aasta möödudes saaks ettevõtja osta riigilt osaluse tagasi. Samuti soovitakse taotleda osalise koormusega töötamisel sotsiaalmaksu miinimumi maksmise kohustuse kaotamist. Soovitakse anda selge sõnum riikliku toetusega kultuuriettevõtetele, et eriolukorras tohib määratud toetusi jätkuvalt kasutada palgamakseteks, üürimakseteks ja muudeks sarnasteks kuludeks, mida ei saa ajutiselt peatada. Lisaks soovitakse liigitada ilu- ja isikuteenuste sektor enim kannatanud sektorite alla.
Ühtlasi tänas Tartu linnavalitsus ettevõtjate nimel valitsust juba rakendatud meetmete eest: esimese kolme haiguspäeva hüvitamine riigi poolt; riigi abi töötajate palkade tasumiseks ning võimalust kasutada Töötukassa kogutud reservi, millest korvataks töötajate töötasud vähemalt 70% ulatuses ning erakorralise käibekapitali laenu või investeerimislaenu andmine koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks Kredexi poolt. Nende meetmete vajalikkus leidis kinnitust ka Tartu linnavalitsuse korraldatud küsitluse tulemustes.
