Ettevõtjatele antud riigiabi kasvas aastaga üle kahe korra
Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest toetati eelmisel aastal ettevõtlust kokku 888 miljoni euroga. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht kasvas võrreldes aasta varasemaga üle kahe korra peamiselt COVID-19 riigiabi tõttu, selgub rahandusministeeriumi koostatud Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaatest.
Riigiabi kogumaht Eestis kasvas aastaga pisut üle 455 miljoni euro ja osakaal sisemajanduse koguproduktist suurenes 1,75 protsendipunkti võrra.
„Möödunud aasta oli erakorraline ka riigiabis – koos COVID-19 abiga anti riigiabi kokku 831 miljonit eurot,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetasime toetuste, laenude ja tagatistega erinevate valdkondade ettevõtjaid, kes sattusid pandeemiapuhangu ja sellest tulenevate piirangute tõttu raskustesse. Näiteks eraldati 23 miljonit eurot turismisektori ettevõtjatele ja 20 miljonit eurot reisilaevade operaatoritele.“
Koos COVID-19 riigiabiga moodustasid toetused pea poole ehk pisut üle 400 miljonit euro riigiabi üldmahust. Märkimisväärselt kasvasid eraldatud laenud (236 miljonit eurot) ja tagatised (139 miljonit eurot). Vähese tähtsusega abi kogumaht moodustas kõikides sektorites kokku 57 miljonit eurot, vähenedes aastaga pisut üle 3 protsendi. Ka vähese tähtsusega abist moodustas suurima osa ehk 97 protsenti toetuse vormis antud abi. Ilma COVID-19 riigiabita toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest kokku 420 miljoni euroga, aastaga vähenes see 3,4 protsenti.
Suurim abi andja oli Sihtasutus KredEx, moodustades üle kolmandiku ehk 35,1 protsenti kogumahust. Järgnesid AS Elering (12,1 protsenti) ja Kultuuriministeerium (9,2 protsenti).
Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel (näiteks abi teadus- ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile). Horisontaalsetele eesmärkidele suunatud riigiabist anti kõige rohkem ehk 144 miljonit eurot keskkonnakaitseabi, millest 98 miljonit moodustasid toetused elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel. Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks moodustas 73 miljonit eurot, abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 22 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevust toetati 18 miljoni euroga ning 4 miljoni euroga toetati kohaliku taristu investeeringuid. Regionaalabi anti summas 21,5 miljonit eurot.
Ülevaatega 2020. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist PDF-ile saab ligi siin ja saabka tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel siin!
