Avaleht Majandus Ettevõtted on esimesest šokist üle saanud
Ettevõtted on esimesest šokist üle saanud

Ettevõtted on esimesest šokist üle saanud

Maksu- ja Tolliameti andmetel kahanes Eesti ettevõtete käive teises kvartalis aasta varasemaga võrreldes 15%. Suurem ärakukkumine toimus aprillis ja mais kui äritegevust raskendasid mitmed pandeemia leviku takistamiseks kehtestatud piirangud. Juunis, kui lõviosa piirangutest oli juba leevendatud, jäi ettevõtete käive mullusele alla vaid 6% ehk esmane tagasipõrge on olnud üsna kiire.

Kriisiga seoses enim kõneainet pakkunud tegevusaladest kahanes majutus- ja toitlustusettevõtete käive teises kvartalis 56%. Sealjuures jäi juuni käive aasta varasemaga võrreldes endiselt kolmandiku võrra madalamaks. Eestis puhkamine on tänavu eestlaste seas küll tublisti populaarsust kogunud, kuid eestlane ei kuluta kodumaal sama palju raha kui välisturistid.

Lisaks puhkavad eestlased peamiselt väljaspool Tallinna, kus on hinnad veidi madalamad kui pealinnas. Sellest annavad tunnistust ka viimastel nädalatel ilmunud uudised, kus pealinna hotellide omanikud kurdavad endiselt klientide puuduse üle, samal ajal kui teistest paikadest kostab pigem rõõmusõnumeid üllatavalt kiirest mahtude taastumisest. Kolm suurt pealinna hotelli on teatanud, et alustavad sügisest kapitaalremonti ning sulgevad seetõttu mõneks ajaks uksed. Osalt ilmselt vältimatu otsus on koroonamõjude tõttu toodud ettepoole ning remondiks püütakse ära kasutada aega, mil potentsiaalne sissetulek oleks nagunii oodatust väiksem. Paraku tähendab see ligikaudu 250 inimesele töökoha kaotamist.

Kaubandussektoris oli teise kvartali käive aasta varasemaga võrreldes viiendiku võrra väiksem. Sealjuures jagunes käibelangus peamiselt mootorsõidukite müügi ja hulgimüügiga tegelevate ettevõtete vahel, jaekaubanduses kahanes käive kokku vaid 2%. Jaemüügi paremat käekäiku kinnitab ka statistikaamet, mille andmetel kahanes jaekaubanduse maht sisuliselt vaid aprillis ning juunis juba kasvas 7%.

Sisetarbimist on olulisel määral toetanud töötukassa abimeede, mis hoidis inimeste ostuvõime eriolukorra ajal ja selle järgselt enam-vähem samal tasemel. Kaubanduskeskustele seatud piirangud tühistati mai algul esimeste seas ning erinevalt turismisektorist ei nõua ostlemine inimeste suuremahulist liikumist, veel vähem piiriülest liikumist. Mõningane tagasilöök võib tarbimisele tulla sügisel, kui töötukassa meede on lõppenud ning ettevõtted on sunnitud inimesi siiski koondama hakkama. Kuigi pakkumispoolsed piirangud on selleks hetkeks ilmselt unustatud, paneb töökoha kaotus ning vähenenud sissetulek inimesi oma tarbimisotsuseid üle vaatama.

Töötlevas tööstuses jäi käibelangus 10% juurde. Tööstuses on tööprotsesside ja projektide keskmine kestvus pikem kui mujal, seetõttu ei saa väita, et tööstusettevõtted oleksid kriisist juba kergemini pääsenud. Sektor müüb ligikaudu kaks kolmandikku oma toodangust välismaale, seega sõltuvad ettevõtted tugevalt välisnõudlusest. Kaubanduspartnerite nõudlus meie toodangu järele on aga nõrgenenud juba eelmise aasta keskpaigast saadik. Koroonaviiruse levik andis sellele kõvasti hoogu juurde, kui lisaks füüsilisele piiride sulgemisele vajus ka ettevõtete kindlustunne ja investeerimisjulgus kõikjal musta auku.

Mais ja aprillis vähenes töötleva tööstuse toodang ligikaudu 15%, juunis oli allajäämine aastatagusega võrreldes 6%. Eesti Pank on prognoosinud, et välisnõudlus ja eksport kahanevad tänavu Eestis 14%, mis tähendaks, et sisuliselt kukutakse tagasi aastasse 2016. Loodetavasti toimus suurem osa kukkumisest teises kvartalis ära, kuid kiiret kasvu on teisel poolaastal hetkel raske ette näha.

Euroopa Komisjoni avaldatud kindlustundehinnangud näitavad, et juulis paranes ettevõtjate kindlustunne kõikides valdkondades. Tööstusettevõtete kindlustunne jõudis seejuures tagasi sarnasele tasemele nagu ta oli möödunud aasta lõpus, kuid nagu öeldud, on sellest vara järeldusi teha. Endiselt on hinnangud väga pessimistlikud nii teenindus- kui ehitussektoris, kus sarnaselt teistele sektoritele nähakse suurimat pidurit nõudluse puuduses. Ehituses on üsna järsult halvenenud ka hinnangud rahastamisvõimalustele, mis suure tõenäosusega peegeldab peamiselt kokku tõmbunud tehingute arvu kinnisvaraturul. Vähene aktiivsus võib aasta teises pooles avalduda mõningases kinnisvarahindade languses, kuid suuremat hinnakrahhi pole siiski põhjust oodata.

Kristo Aab
LHV majandusanalüütik

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga