Investeerimisnõustaja Kaire Mäger: säästmine hõbe, investeerimine kuld!
Just nii kõlab Luminor Eesti investeerimisnõustamise spetsialisti Kaire Mägeri soovitus neile, kes alles kaaluvad oma esimest investeeringut. Tema sõnul on põhiline endale võimalikult varakult teadvustada, et arvelduskontol niisama seisev raha ei tooda end kunagi juurde ning kaotab hindade kasvades hoopis aja jooksul väärtust.
Miks peaksid inimesed investeerimisnõustaja jutule tulema?
Investeerimisnõustajaga kohtumine aitab investeerimismaailmas alles esimesi samme tegeval inimesel paremini orienteeruda ja mõista ka otsustamatuse tagajärgi. Loomulikult on oma kasutegur olemas ka nende joaks, kes on investeerimisega juba sina-sõprust sõlminud. Oluline on meeles pidada, et laenu näol on tegemist kohustusega, kogumine on aga võimalus. See on iga inimese vaba valik ja võimalus oma tulevik enda kätesse võtta.
Kas nõustamine kohustab inimest millekski?
Paljud kohtumised ei lõppe investeerimisportfelli koostamisega ja see pole ka eesmärk omaette. Mõnel juhul selgub, et vajadus on hoopis kogumishoiuse järele; teine jõuab jällegi tõdemuseni, et pensioni kolmas sammas on tema jaoks sobivaim investeering. Erinevaid võimalusi on täpselt nii palju, kui on erinevaid inimesi ning investeerimine ei tähenda ainult seda, et inimesel peab olema korraga suurem summa raha, mida kuhugi paigutama hakata. See tähendab nii kogumist kui ka säästmist ning toonitan veelkord, et nõustamine ei saa kedagi millekski kohustada – oma rahaasjade üle otsustab lõpuks ikka iga inimene ise.
Millal on õige aeg esimene samm astuda?
Mida varem sellega alustada, seda parem. Näiteks noored, kes elavad täna täiel rinnal ning kasutavad kõik oma vabad ressursid ära, võiksid mõelda oluliselt pikemalt ette. Nii näiteks hakkavad inimesed ka pensioni peale mõtlema alles 40-ndates või sageli veelgi hiljem. Siis on pensioni eesmärgil juba suhteliselt keeruline koguma hakata ning häid tulemusi raske saavutada. Ka kõige konservatiivsemal inimesel ei tasu vaba raha lihtsalt arvelduskontol hoida, sest raha kaotab nii oma väärtust. Seega on õige hetk kohe ja praegu.
Kuidas esimene nõustamine välja näeb?
Alustame alati eesmärgist, mida inimene saavutada soovib. Võib ju arvata, et igaüks tahab võimalikult väikese riskiga saavutada maksimaalset tootlust, aga kahjuks käivad risk ja tootlus käsikäes. Üsna tavapärane muster on see, et inimesed ei taha alguses panka usaldada ja räägivad esmalt mõne tuttavaga, kes on juba investeerimisega tutvust teinud. See on igati tervitatav kuni selle hetkeni, mil unustatakse, et tuttava riskitaluvus võib olla hoopis midagi muud ning teise inimese soovitusi endale üks-ühele üle kandes võib libedale teele sattuda. Just riskitaluvus on üks olulisemaid märksõnu, millel esimesel kohtumisel pikemalt peatume.
Mis edasi saab?
Edasi selgitame välja täpsemad eesmärgid. Kui selgub, et inimese eesmärk on lühiajaline – kuni kaks aastat – siis reeglina meie investeerimissoovitust ei anna, sest see oleks seotud liiga kõrgete riskidega. Loomulikult võib investeerimisfondides osakuid täna osta ja näiteks kuu aja pärast müüa, aga sellel puudub sügavam mõte. Investeeringud tulevad kõne alla siis, kui räägime pikemaajalisest perioodist ehk kolmest ja rohkemast aastast. Esmane investeerimissoovitus, mida kaaluda on seejuures pensioni kolmanda samba võimaluste kasutamine ja see toode nõustajate abiga endale selgeks teha.
Kui palju peab olema raha, et investeerimisega alustada?
Kui inimesel on kindel eesmärk näiteks viie aastaga koguda 5000 eurot, siis tuleb teha tagurpidi arvutus, kui palju tuleks igakuiselt selleks säästa. Investeerimisega tegeledes tuleb arvestada, et fondi sisenemisel on miinimumsumma 50 eurot. Kui aga räägime pensioni kolmandast sambast või hoiustest, siis seal ei ole miinimumpiiri üldse seatud ning alustada võib igasuguse summaga. Küsimus on pigem selles, mis on iga inimese jaoks optimaalne summa, millest alustada ning seda saame aidata nõustamise käigus paika panna.
