Avaleht Majandus Koroonaaja küsimus: premeerida või mitte premeerida?
Koroonaaja küsimus: premeerida või mitte premeerida?

Koroonaaja küsimus: premeerida või mitte premeerida?

Lähenev aastalõpp tõstab paljude ettevõtjate ette küsimuse töötajate motiveerimisest ja preemiate maksmisest, samas hoiab jätkuv koroonakriis eelarved endiselt surve all. Advokaadibüroo Hedman Partners maksuõiguse ekspert selgitab, millised kulud kaasnevad premeerimisega nii tööandjale kui ka töötajatele.

Alustades heast sõnast ning lõpetades 13. palga maksmise või optsiooniprogrammidega –  preemiana võib tinglikult käsitleda igasugust töötajate tunnustamist. Advokaadibüroo Hedman Partners maksuõiguse ekspert Triin Ahveldt tuletas meelde, et nii rahalise kui ka mitte-rahalise tunnustuse jagamisel tasub tööandjal olla tähelepanelik erinevate maksudega seotud aspektide osas.

”Psühholoogilist liiki preemiad nagu hea sõna, asutusesiseseid aukirjad ja karjäärivõimaluste pakkumine ei kuulu loomulikult maksustamisele. Küll aga tuleb maksuküsimused läbi kaaluda nii rahaliste preemiate puhul kui ka mitterahalise tunnustuse jagamisel,” kommenteeris Ahveldt.

Kui palju kinkekaart tegelikult maksab?

Varalised preemiad jagunevad mitterahalisteks ja rahalisteks. Rahaliste preemiate maksustamine on lihtne – neid loetakse töötasu osaks ning maksustatakse täpselt nagu töötasu. Näiteks palgatõus heade tulemuste eest, kord kvartalis, poolaastas või aastas makstav lisatasu, müügitulemustelt välja makstav boonustasu – kõik need on tööandja vaatest võrdsed ning sama maksukoormusega kui palk.

“Natuke keerulisem on asi mitterahaliste preemiate puhul. Näiteks töötajale pakutav spa-pilet, kinkekaart ja isegi puuviljakorv on põhimõtteliselt maksustatav erisoodustusena,” tuletas Hedman Partnersi maksuõiguse ekspert meelde.

Erisoodustuse puhul tuleb tööandjal arvestada tulu- ja sotsiaalmaksu kuluga. Näiteks töötaja premeerimisel 500-eurose kinkekaardiga tuleb maksta tulumaksu 125 eurot ehk hüve suurus brutosummana on 625 eurot, millelt arvutatakse 20% tulumaksu. Lisaks tuleb ettevõttel tasuda 33% sotsiaalmaksu hüve brutosummalt ehk 625 eurolt, seega lisakulu kokku on 206,20 eurot.

Seega 500-eurose kinkekaardi kinkimine töötajale tähendab tööandja jaoks maksukulu 331,25 eurot ning kogukulu moodustab seega 831,25 eurot.

Erireeglid kehtivad kui töötaja on ettevõtte omanik

Erireeglid kehtivad maksuõiguse eksperdi sõnul osalusoptsiooni programmide puhul, mis on viimastel aastatel populaarne võimalus töötajate premeerimiseks heade tulemuste eest.

Hedman Partnersi maksuõiguse eksperdi sõnul vastavad optsioonid klassikalises mõttes erisoodustuse reeglitele. “Samas enamus riike, sh Eesti on optsioonidele kehtestanud erireeglid. Näiteks, kui optsioonid realiseeritakse kolm aastat peale andmist, siis osade omandamine töötajatele ei ole maksustatav. See võimaldab pikaajalise preemia puhul ettevõttel maksukohustust vältida,” tõi Ahveldt välja.

Maksustamisele kuulub töötaja poolt osakute müümisel saadav kasu.

Optsioonide realiseerimisel saab töötajast ettevõtte omanik, seega tekib ka omanikutulu ehk dividendide saamise võimalus. “Tegemist ei ole otseselt töötulemusega seotud preemiaga, kuid dividendide näol saadav lisasissetulek tekitab tõenäoliselt töötajas siiski lisamotivatsiooni ja huvi ettevõtte hea käekäigu vastu,” lisas Ahveldt.

Enamuse preemiate puhul on ettevõtte raamatupidaja suuteline detailid Ahveldti sõnul ise läbi mõtlema ja maksureegleid korrektselt järgima. “Osalusoptsioonide puhul tasub siiski teemat põhjalikumalt uurida ja kaasata ka maksunõustaja, et vältida ootamatuid täiendavaid probleeme,” soovitas ta.