Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.
„Elektroonika ja elektriseadmete tootmine on Eestis väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi negatiivne mõju on avaldunud peamiselt läbi tootmissisendite tarneraskuste ja tööjõuprobleemide,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed suundumused nagu tööstuse digitaliseerimine ehk Tööstus 4.0, asjade internet ning keskkonnasäästu püüdlused.“
Pandeemia tõi elektroonikatööstusele kaasa komponentide tarneprobleemid, kuna suleti tehaseid nii Aasias kui ka Euroopas. „Varustuskindluse eesmärgil on kiirenenud tootmise paigutamine lõppturgudele lähemale, mille tulemusel paikneb osa sellest Aasiast ümber Euroopasse. Eesti jaoks on küsimus, kuidas nendest soodsatest arengutest osa saada ,“ rääkis Varblane.
Varblane lisas, et Eesti elektroonikatööstuses on kandev roll välisosalusega ettevõtetel, kus luuakse üle 90% sektori käibest ja ekspordist. „Rahvusvahelised kontsernid on oma tegevuste ümberpaigutamisel väga pragmaatilised – investeeringute toomiseks ja hoidmiseks peab Eestil olema selge eelis. Otsitakse stabiilset ja prognoositavat majanduskeskkonda koos sobiva tööjõuga,“ selgitas Varblane. „Eesti kuvandi kujundamisel võiks targale tööstusele ja selle perspektiividele senisest enam tähelepanu pöörata.“
Varblase sõnul lähevad Eestis elektroonikatööstus ja elektriseadmete tootmisega tegelevad ettevõtted koroonapandeemia teisele lainele vastu pigem heas seisus. „Ebakindlust loovad pandeemiaga seotult riikidevahelise liikumise piiratus, kaubandussõjad ning rohepöördega seotud pikemaajalised küsimused – nii süsinikumaksud kui ka keskkonnahoiuga seotud piirangud,“ lisas Varblane. „Teisalt tähendavad rohepöörde püüdlused ja uued säästlikud tehnoloogiad nõudluse suurenemist elektroonikatööstuse pakutava järgi.“
Elektroonika ja elektriseadmete tootmises oli 2019. aastal hõivatud 2,3% (12 700) töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 1,5%-ni ehk 382 miljoni euroni. Eesti ekspordist moodustas elektroonika ja elektriseadmete tootmine üle 8%.
Sektori ettevõtete kuukäive kahanes tänavu aprillis ja mais viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni 24%, kuid jõudis juunis tagasi eelmise aasta tasemele.
Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub elektroonika ja elektriseadmete tootmine 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt üheksandal kohal (0,35 punkti).
Elektroonika ja elektriseadmete tootmise COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab siit!
COVID-19 kindlusindeks
COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
TAUST
- Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. 30. novembril avaldab keskus lühikokkuvõtte energeetika kohta.
- Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses. Loe lähemalt www.riigikogu.ee veebilehelt siin.
- COVID-19 mõju majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete tööjõu ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse 2021. aasta alguses.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Vaata samal teemal
21.11.2020 Arenguseire: Koroonapandeemia võib ohustada toidutööstuste eksporti
19.11.2020 Arenguseire: Lähiaastatel väheneb turismi panus majandusse
17.11.2020 Arenguseire: Eesti puidu- ja paberitööstus paneb viiruskriisile hästi vastu
15.11.2020 Arenguseire: Kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks?
