Kuus Eesti firmat jõudis Kesk- ja Ida-Euroopa TOP 500 ettevõtte sekka
Järjekorras kaheteistkümnes Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtete TOP 500 annab ülevaate majanduse tulevikust ja võtab kokku piirkonna eelmise aasta majandustegevuse, näidates Kesk- ja Ida-Euroopat kui jõukat piirkonda. Lisaks kirjeldab see piirkonna 500 suurima ettevõtte olukorda käibe järgi. Eestist jõudis tabelisse kokku 6 ettevõtet, neist kõrgeimal, 227. kohal on Eesti Energia.
Krediidikindlustusfirma Coface Kesk- ja Ida-Euroopa tegevjuht Declan Daly selgitab, et 2019. aastal kasutas enamik Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni ettevõtteid jätkuvalt soodsat majanduskeskkonda ära, eriti just väiksemad ekspordile suunatud majandused. 500 suurima ettevõtte kogukäive kasvas 5,5% 740 miljardi euroni. 373 börsiettevõtte (mis on 74,6% kõigist ettevõtetest, võrreldes 2018. aasta 79 ja 2017. aastal 80 protsendiga) tulud näitasid kasvu. Stagnatsiooni või langust registreeris vaid neljandik ettevõtetest. 500 suurima ettevõtte keskmine käive kasvas 1,48 miljardi euroni, võrreldes 2018. aasta 1,396 miljardi euroga.
Poola juhib endiselt Kesk- ja Ida-Euroopas
Poola saavutas esikoha nii ettevõtete arvus kui ka käibes, kusjuures Poola ettevõtete koondtulud kasvasid 6,6%, ulatudes 283,7 miljardi euroni. Teine koht kuulub Tšehhi Vabariigile, kus 78 ettevõtet tegid 115,4 miljardi euro suuruse kogukäibe, kasvades 2,3%. Ungari langes kolmandale kohale, kuigi riigi 6,3 protsendiline kogukäive kasv oli palju suurem kui piirkonna keskmine. Eesti asub tabeli viimasel, 12ndal kohal.
Sektorid: autode ja transpordisektor suurim, järgneb nafta- ja gaasitööstus
60% Kesk- ja Ida-Euroopa riikides teenitud tulust eraldatakse suurimatele ettevõtetele, mida esindavad kolm võtmesektorit: autotööstus ja transport, nafta ja gaas ning spetsialiseerimata kaubandus. Suurim käibe kasv registreeriti tekstiili, naha ja rõivaste (+ 23,2%) ning ehituse (+ 13,6%) osas. Declan Daly sõnul oli positiivne kasv ainult ehituses, elektroonikas, info- ja telekommunikatsioonisektoris ning spetsialiseerimata kaubanduses.
Varasematest edetabelitest hästi tuntud CEE Top 500 esikolmik on Poola PKN Orlen, Tšehhi Skoda Auto ja rahvusvaheline nafta- ja gaasifirma MOL Hungary. Eestist jõudis tabelisse kokku 6 ettevõtet, neist kõrgeimal, 227. kohal, on 956 miljoni eurose käibega Eesti Energia AS, tõustes 12 kohta. Eesti ettevõtetest teisel kohal paiknev Tallink Grupp AS 949 miljoni eurose käibega langes võrreldes 2018. aastaga 17 kohta. Kolmandal kohal on tabeli uustulnuk NG Investeeringud OÜ, mille mullune käive oli 822 miljonit eurot. Lisaks jõudsid 500 ettevõtte hulka Talinna Kaubamaja Grupp AS, NT Bunkering AS ja Ericsson Eesti AS.
Ainuüksi ettevõtete arvu põhjal on auto- ja transpordisektor taas suurim. 2019. aastal oli uute sõidukite müük varasematest aastatest tagasihoidlikum, kuid suutis siiski püsida kasvutrendis. Coface’i Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni ökonomisti Grzegorz Sielewiczi sõnul piirdus tööstustarbijate eelistuste muutumise, majanduse aeglustumise ja mitmete Euroopa automarkide uute heitmenormidega kohanemise raskuste tõttu 1,2 protsendilise kasvuga.
CEE Top 500 edetabeli teisel kohal 89 ettevõttega (17,8%) on mineraalidele, kemikaalidele, naftale, plastidele ja farmaatsiatoodetele 172,1 miljardi eurose kogukäivega. Spetsialiseerimata kaubandust esindab praeguses edetabelis 73 ettevõtet, mis asetab selle sektori 113 miljardi euro suuruse käibega kolmandale positsioonile. Keskmine hinnang on 6,2, (rating score), võrreldes Eesti 4,6 punktiga. Kõige nõrgemad ettevõtted asuvad Lätis, Poolas ja Tšehhi Vabariigis, tugevamad aga Horvaatias ja Bulgaarias.
Grzegorz Sielewiczi sõnul toetab Eesti riigiriski (risk assessment) hindamist kõrge lisandväärtusega sektorite (elektroonika, IT-teenused) tugev areng, väga soodne ettevõtluskeskkond (2020. aasta Doing Business edetabelis 18. koht), mitmekesine ekspordistruktuur, millel on tihedad kaubandus-, finants- ja kultuurisidemed Skandinaaviaga, digitaliseerimine, väliskontode ülejääk ja väike riigivõlg. Lisaks on Eesti tänu põlevkivile praktiliselt energeetiliselt sõltumatu.
COVID-19 pandeemia mõjutas 2019. aastal saavutatud tugevat majanduskasvu. Pandeemia teise laine võib taastumine 2021. aastal edasi lükata. Siiani on pandeemia mõju leevendamiseks rakendatud toetusmeetmed piiranud tööpuuduse kasvu, ettevõtete maksejõuetust ja vähendanud majanduslangust. Kui need järk-järgult kaotavad, mõjutab suurenenud töötuse määr ja vaevalisem palgakasv eratarbimist. Eelarve tasakaal ja võlg halvenevad seetõttu, kuid valitsustel on olnud piisavalt fiskaalset ruumi meetmete rakendamiseks. Baltikumis oodatakse 2021. aastal positiivset kasvu, kuid ettevõtted ja leibkonnad võivad tugipakettide aegumise tõttu kannatada.
