Lenno Uusküla: pühadeperioodi kogumõju majandusele võib hinnata ligi 300 miljoni euroni
Jõulupühad ja seda ümbritsev aeg on traditsiooniliselt hea ja parema söömise ning lähedastele kinkide tegemise aeg – toidule kulutatakse tavapärasest veerandi võrra enam ja kahekordistub mitmesuguse kingitusteks sobivate kaupade müük. Pühadeostude kogumõju Eesti majandusse võib Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul ulatuda detsembris 10 protsendini Eesti SKP-st. Jõuluostu indeks aga näitab, kuidas meie elu läks paremaks 2021. aasta jõuludeni ning jõulutoidu ostujõud on langenud tagasi 2018 aasta tasemele.
„Nii statistikaameti üldnäitajad kui jaekettide müügiandmed näitavad, et detsembris on eestlase külmkapp pungil toitu täis ja tavapärasest kordades rohkem jõuavad ostukorvi tooted, mis traditsiooniliselt seostatavad kingitustega – mängud ja mänguasjad, kosmeetika, raamatud, erinevad kodukaubad,” rääkis Lenno Uusküla.
Nii statistikaameti üldnäitajad kui jaekettide müügiandmed näitavad, et detsembris on eestlase külmkapp pungil toitu täis.
Statistikaameti andmed näitavad, et detsembris jätavad eestlased kauplustesse lausa 100 miljonit eurot ehk 10-15% rohkem raha kui aasta eelnevatel kuudel. Mullu detsembris ligines kogu jaemüük ligi miljardi euroni ning suurima osa sellest moodustab just toidukaup ja joogid.
„Jõulude ja aastalõpu pühadeperioodiga seostub meile ennekõike toit ja kingitused ning see peegeldub ka poekassas ja avaneb kodusest külmkapist – arvestuslikult jätame me detsembris toidupoodidesse ca 350-360 miljonit eurot, mis on viiendiku võrra eelmiste kuude keskmisest rohkem,” kommenteeris Lenno Uusküla. Ühe inimese kohta on kulutused veidi suuremad kui 250 eurotja tavapärasest on see peaaegu 40 eurot rohkem.
Uusküla sõnul kinnitab üldstatistikat ka pilt kauplusekettide müügisaalidest ja kassaaruannetest – nii näiteks ostetakse Selveri kauplustest detsembris toidukaupu ühikuliselt 25% enam kui novembris. Tööstuskaupades, mille seas on ka erinevad kingid ja jõululaua katmiseks vajalikud tarvikud, on kasv isegi pisut kõrgem ehk kokku 30%.
„Kodusel pühadelaual on meil alati ka toitu, mida muul ajal nii naljalt seal ei näe, alates verivorstist-hapukapsast ja marineeritud kõrvitsani kuni erinevate maiustuste ja ka jõulukaunistusteni,” rääkis Lenno Uusküla. “Jõuluaud on ühelt poolt tavapärastest rohkem lookas ning ka rikkalikum, nii kasvab ca poole võrra purgist tuttavate jõulutoitude, šokolaadide ja kommikarpide müük. Otseselt pühadega seonduvate asjade puhul – mängud ja tehnika kingitustena, kuusekaunistused jm dekoratsioonid – jätame poodi tavapärasega võrreldes suisa mitu korda enam raha.”
Luminori peaökonomisti sõnul panustame keskmiselt viiendiku võrra rohkem süües ka kõik väga otseselt Eesti SKP-sse, kuna 20 protsenti rohkem verivorsti, seakooti, praekapsast või ka kommi-šokolaadi süües annab see omakorda tööd juurde kogu väärtusahelas.
„Selleks, et meie saaksime jõululauas head-paremat süüa, on neid vaja tavapärasest rohkem toota, kauplustesse vedada ja ka poodides välja panna,” kirjeldas Uusküla. „Rahas mõõdetuna võib pühadeperioodi kogumõju majandusele hinnata ligi 300 miljoni euroni. Kui Eesti ühe kuu sisemajanduse kogutoodang on suurusjärgus 3,3 miljardit eurot, siis ainuüksi jõulude mõju võib sellest moodustada kuni kümnendiku – see on umbes 230-250 eurot iga Eesti inimese kohta.”
Rahas mõõdetuna võib pühadeperioodi kogumõju majandusele hinnata ligi 300 miljoni euroni.
Verivorsti ja praekapsa jõuluindeks
Lenno Uusküla sõnul annab traditsiooniline pühadeaegne pidulaud hea indikatsiooni ka selle kohta, kuidas Eesti ühiskonna jõukus on kasvanud, seda ka viimaste aastate keerulist majandusseisu ning kiiret hinnatõusu arvestades.
„Kui maailmas võetakse riike omavahel kõrvutades sageli ostujõu mõõtmisel abiks nn Bic Maci indeks ehk kõikjal üle ilma tuntud hamburgeri maksumus, siis Eestis võiks sarnase igaühele mõistetava paralleeli toomiseks vaadata kahte kõige jõulusemat toiduainet ehk verivorsti ja praekapsast ning nende hinna muutumist üle aastate,” märkis Uusküla.
Nii selgub Selveri kauplusteketi hindadele tuginedes, et kui 2014. aastal sai eestlane toonase keskmise palga eest osta nn jõulukombot ehk paki Rakvere Verivorsti (500g) ja purgi Põltsamaa Praekapsast (820g) kokku 271 tükki, siis tänavu mahuks neid ostukärusse kokku ligi 330.
„Meie ostujõud kasvas eriti jõudsalt möödunud kümnendi teises pooles ja nüüd viimastel aastatel oleme püsinud selles vaates üsna stabiilsel ja varasemaga võrreldes viiendiku võrra kõrgemal tasemel,” lausus Luminori peaökonomist Uusküla. „Ühtlasi peegeldab tinglik „jõuluindeks” suuresti ka meie majanduskeskkonna käekäiku möödunud kümne aasta lõikes.”
