Majandusanalüütik: tööstussektori vastupanu kriisile püsib tugev
Ekspordisektor näitas jaanuaris tugevat jalgealust, kui kaubaekspordi kasv ulatus aastavõrdluses veidi üle 4%, kirjutab LHV Panga ökonomist Kristo Aab.
Lisaks volatiilsele kütuse- ja masinaekspordile on viimastel kuudel taas kasvama hakanud ka Eesti hõive seisukohast olulise puidusektori eksport. Ehituspuidu ja lihtsamate puittoodete väljavedu suurenes jaanuaris 5%, kuid pikalt Eesti üheks edulooks olnud kokkupandavate majade väljavedu kasvas suisa kolmandiku võrra.
Euroopa Komisjoni baromeeteruuringud viitavad tööstussektori kindlustunde paranemisele ja ettevaates oodatakse sektoris nii toodangu-, hõive- kui ka hinnakasvu. Tootmismahu kasvu tõukab lisaks tagant fakt, et senine müük on paljuski toimunud laovarude arvelt ja tootmisesse on suhtutud ettevaatlikult. Nõudluse puudus on endiselt peamine tootmist takistav tegur, kuid selle osakaal on langenud.
Jaanuaris oli koroonapandeemia teine laine Euroopas veel haripunktis ja ranged piirangud paigas. Seetõttu on väga positiivne, et Eesti ettevõtted suutsid sellistes tingimustes välisnõudlust hoida ja kaupade väljavedu suurendada. See sisendab optimismi ka ettevaates, sest viiruse levik hakkab Euroopas tasapisi vaibuma ja nõudlus võiks sellest tingituna veelgi kasvada.
Suures osas toetus ekspordikasv mineraalsete kütuste ja -õlide ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemisele. See on Eesti kaubavahetuses tavapärane nähtus, sest tegemist on suurimate ja samas võrdlemisi volatiilsete kaubarühmadega. Kasvule aitas kaasa ka tavapärasest veidi tagasihoidlikum võrdlusbaas, sest kuigi koroonapandeemia polnud mullu samal ajal veel Eestisse ega ka rahvusvahelisse kaubandusse jõudnud, maadeldi toona üldiselt madala tööstussektori kindlustundega ja põlevkivisektori konkurentsivõime oli saastetasude hinnatõusu tõttu haavatud. Mullu jaanuaris ei toimunud küll suurt kaubavahetuse vähenemist, kuid tavapärane kasvutempo oli selleks ajaks ikkagi raugenud.
