Majandusministeerium: Eesti Post eksisteerib inimeste jaoks, mitte vastupidi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, konkurentsiameti ja Eesti Posti vahelise UPT-teemalise töögrupi kohtumisel saavutati põhimõtteline kokkulepe, et parema postiteenuse pakkumiseks tuleb muuta postivõrgule esitatavad nõuded teenustasemepõhiseks.
Alates novembrist toimunud kolmepoolsete konsultatsioonide käigus jõuti 19. jaanuaril toimunud kohtumisel üksmeelele, et mõõtma ei peaks mitte postivõrku, vaid postiteenuste kättesaadavust. Esimese sammuna soovitakse fikseerida tänane olukord ja kokku leppida mõõdikud kättesaadavuse ja kvaliteedi osas, mis annab ka kindluse Eesti Posti teenuste kvaliteedi tõusmiseks. Töörühm tõdes üksmeelselt, et teenuseid peaks käsitlema ühtsena ja neid mitte eristama teenuse osutamise meetodi järgi, kuna valdav osa klientidest huvitub teenusest, mitte selle vormist.
“Mul on väga hea meel, et töörühma liikmed leidsid kõigile osapooltele sobiva lahenduse, millel on ka oluline mõju nende inimeste jaoks, kes elavad tõmbekeskustest väljaspool. Me osutame teenust inimeste jaoks, mitte vastupidi. Kellelgi pole kasu postipunktist, mis on avatud üksnes aegadel, mil inimestel pole reaalselt võimalik teenust tarbida. Postkontorite lahtiolekuaegu tuleb korrigeerida, olgu selleks lahtiolekuaegade pikendamine õhtusele ajale või kasvõi nädalavahetusele. Postiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet peab maapiirkondades elavate inimeste jaoks kindlasti paranema. Selle teostamiseks on täna kõik võimalused loodud,” ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
Eesti Posti nõukogu esimehe Sten Soosaare sõnul on tegemist olulise sammuga suvel aktsionäriga kokku lepitud strateegia elluviimiseks, kus on oluline osa just sellel, et Eesti Post oleks näoga rohkem klientide poole. „Me näeme Eesti Posti kontori-, automaadi- ja kullervõrku ühtse tervikuna, mis eristumise asemel hoopis täiendaksid üksteist ja võimaldaksid pakkuda kvaliteetset ning kättesaadavat postiteenust, sõltumata sellest, kas tegu on jõulukaardi, kirja või postipakiga,” lisas Soosaar. “Alustame sellest, et lisame jõudumööda kontorivõrgule iseteeninduspunkte, õpetame inimesed neid kasutama ja kuulame hoolikalt tagasisidet.”
Heaks näiteks on äsja alustatud pilootprojekt, kus kaksteist Eesti küla saavad uudse postiautomaadi. “Esimene paigaldatud postiautomaat Lõpe külas on klientide poolt omaks võetud ja selle kasutamine ületanud kõik meie esialgsed ootused. See kinnitab vajadust kodulähedase ja mugava teenuse järele,” kirjeldas Soosaar.
Vastavalt töörühma kokkuleppele hakatakse teenustasemepõhiselt käsitlema järgmisi reguleeritud teenuseid ja nende mõõdikuid: markide ostmine, UPT-pakkide vastuvõtt, UPT-kirjade vastuvõtt, UPT-paki väljastamine, UPT-kirjade väljastamine, rahasiirded, perioodika kättetoimetamine. Kättesaadavust ja kvaliteeti hindavad mõõdikud on: kaugus teenuspunktist, minimaalne tundide arv nädalas, teeninduspiirkonna teenindamine (protsent nädala tööpäevadest), teenuspunkti kättesaadavus (protsent nädala tundidest), kiirus, kvaliteet.
Kohtumisel lepiti kokku, et järgmise sammuna valmistavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, konkurentsiamet ja Eesti Post ette tänast postivõrku reguleeriva määruse muudatusettepanekud.
