Mida on hea teada tuulepargi eriplaneeringust Põltsamaal?

Rohepööre ja selle osaks olevate tuuleparkide rajamine on olnud aktuaalne teema mõnda aega. Seni on Eestis tuuleparkide rajamise võimalusi uuritud peamiselt Lääne-Eestis, saartel ja Eesti merealal. Kuna Kaitseministeerium leevendas Eesti mandriosas õhuseiresüsteemide piiranguid, vabaneb riigikaitselistest piirangutest ka Põltsamaa vald. Sellest kirjutab Põltsamaa Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuspetsialist Kersti Viggor.

Tuuleparkide kavandamist maismaale soosib tuulikute tehnoloogiline areng. Kaasaegsed tuulikud on kõrgemad ja võimsamad, mistõttu on majanduslikult tasuv tuuleenergiat toota ka rannikust eemal.

Et selgitada välja, kuhu ning millistel tingimustel on tuuleparkide rajamine võimalik meie vallas, algatas Põltsamaa Vallavolikogu 30. detsembril 2021 eriplaneeringu. Eriplaneeringu raames viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine ning uuritakse sobivaid asukohti tuuleparkide ja neid toetava taristu rajamiseks.

Planeeringu algatamine ei tähenda veel tuulepargi rajamist. See on pigem ühe protsessi algus, mis võimaldab koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajaga teemat põhjalikult käsitleda. Eesmärk on leida lahendus, kuidas energiatootmine säästaks võimalikult palju meie inim- ja looduskeskkonda.

Eriplaneeringu algatas küll vallavolikogu, kuid sellest on arendajana huvitatud Irbeni, mis on Utilitas Windi sidusettevõte.

Eriplaneeringu ning uuringute koostaja leidmiseks viib vald läbi riigihanke. Planeeringu valmimisele ootame väga kohalike inimeste mõtteid, soove ning ettepanekuid.

Mida võidab sellest kohalik kogukond?

Kindlasti peab võimaliku tuulepargi rajamisest võitma kohalik kogukond. Seetõttu tehakse tuulepargi arendaja ja omavalitsuse vahel kokkuleppeid, kus iga toodetud megavatt-tunni pealt saavad kohalikud kogukonnad kasu. Samuti teevad arendajad otsekokkuleppeid talumistasude osas inimestega, kes elavad tuulepargi läheduses.

Tuuleparkidest saadava tulu jagamine on kirjutatud seaduseelnõusse, mida Riigikogu asub menetlema lähikuudel. Eelnõus on maismaaparkide puhul toetusena välja pakutud kuni 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta. Näiteks 12 tuulikuga tuulepargi puhul oleks tasu ligi 150 000 eurot aastas ja see jaguneb omavalitsuse ning mõjualasse jäävate majapidamiste vahel. Tasu saamise õiguse määrab kaugus lähimast tuulikust. Tasu hakatakse maksma hetkest, kui tootmisseade annab võrku elektrit.

Tuulepargist võidab ka kohalik kogukond, sest tuulepargi taristu rajamine ning hooldamine loob uusi töökohti. Eeldusi uute ettevõtete loomiseks ja töökohtade tekkimiseks loob samuti soodsam energia. Mainekujunduslikult annab tuulepark aimu, et siinne piirkond väärtustab taastuvenergiat ning aitab kaasa rohepöördele ja kestlikule elukorraldusele.

Kuhu tulevad tuulikud?

Täna sellele vastust veel pole. Eriplaneeringu koostamine koosneb kahest suuremast etapist – asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse koostamisest. Asukoha eelvaliku raames kaardistatakse planeeringualal kõik sobivad alad tuulepargi rajamiseks. Eelvaliku põhjal asutakse koostama pargi detailset lahendust.

Mõlemal etapil viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Selle käigus hinnatakse potentsiaalset mõju linnu- või loomaliikide elupiirkondadele, modelleeritakse müra ja visualiseeritakse tuuleparki. Uuringutega selgitatakse välja inimestele ja keskkonnale sobivaim tuulepargi asukoht.

Asukoha eelvaliku protsess kestab umbes poolteist aastat, detailse lahenduse koostamine võtab umbes sama kaua aega. Niisiis, sobiva tuulepargi ala otsuseni jõutakse eeldatavasti 2024. aastal. Kogu selle perioodi vältel on võimalus kohalikul kogukonnal aktiivselt kaasa rääkida ning olla otsustusprotsessi kaasatud.

Mis saab edasi?

Jaanuaris kuulutab Põltsamaa vald välja riigihanke, et leida eriplaneeringu konsultanti, kes asub koostama eelvaliku lähteseisukohti ning KSH väljatöötamise kavatsust.

Asukoha eelvaliku lähteseisukohad kirjeldavad planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid. Lähteseisukohtades esitatakse planeeringu koostamise ajakava, tuuakse välja vajalikud uuringud ning esitatakse nimekiri neist, kes soovivad olla kaasatud.

KSH väljatöötamise kavatsuses antakse ülevaade planeeringuga kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ning kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat. Seega konkreetsed vastused, mis on tuulepargi mõju näiteks kaitsealustele liikidele, kui suur on tuulepargist lähtuv müra ning kui kaugele on tuulikud nähtavad, esitatakse alles KSH aruande tutvustamise käigus eeldatavasti käesoleva aasta lõpus.

Kui lähteseisukohad ning KSH väljatöötamise kavatsus on valmis, siis tutvustatakse neid avalikkusele ning viiakse läbi mitmeid avalikke arutelusid, kus igaüks saab esitada oma ettepanekuid.

Järgmises etapis, detailse lahenduse koostamisel määratakse tuulikute, teede ja elektriliinide asukoht.

Mõtleme ja arutame koos!

Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis. On igati mõistetav, et selle kohta tekib palju erinevaid arvamusi, küsimusi ja muresid. Soovime koostöös Põltsamaa valla elanikega välja selgitada, millised võimalused on tuulepargi rajamiseks meie valda.

Omalt poolt loome erinevad võimalused kohalikel inimestel, huvigruppidel ning ametiasutustel kaasa rääkida planeerigu koostamisel. Selleks kavandame mitmeid avalikke väljapanekuid ning arutelusid, kus saab esitada oma ettepanekuid ning aidata kaasa parima lahenduse leidmisele.

Avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitame valla veebilehel ja meie infolehes. Kõik, kes soovivad olla eelvaliku tegemisse kaasatud, võivad sellest teada anda aadressile kersti.viggor@poltsamaa.ee. Sinna on odatud ka kõik küsimused.

Lisaks oleme valla veebilehele loonud alamlehe, kuhu oleme koondamas kogu infot eriplaneeringust.