Möödunud nädalal jõustus euroalal uus rahapoliitika strateegia
Alates 22. juulist ei sihi Euroopa Keskpank inflatsiooniks enam 2% lähedast hinnakasvu, vaid eesmärk kergitati täpselt 2% peale.
“Senine hinnastabiilsuse eesmärk oli tänases rahapoliitilises keskkonnas iganenud, sest tulenes ajast, mil keskpanga peamiseks mureks oli võidelda liiga kiire hinnakasvuga. Finantskriisijärgselt inflatsioon pidurdus ja on sestpeale olnud mitmel aastal kokkuvõttes suisa 0% lähedane. Arvestades meid ümbritsevat ülimadalate intresside keskkonda, on keskpanga käsutuses olev tööriistakast inflatsiooni juhtimiseks tänaseks juba üsna hõredaks jäänud. Lisaks varitseb oht, et ükskõik milline samm traditsioonilise rahapoliitika ehk positiivse intressikeskkonna taastamise suunas paistab ettevõtetele ja turuosalistele rahapoliitika karmistamisena ja jahutab seega kiiresti igasuguse tekkinud hoo majanduses,” ütleb LHV majandusanalüütik Kristo Aab.
Uus strateegia annab keskpangale võimaluse tohutu rahapakkumise juures pikemalt hinge tõmmata ja lükata intresside tõstmist veidi edasi, kuni inflatsioon on tõsisemalt kanda kinnitanud. Inflatsioonieesmärgi tõstmise kõrval pole seejuures vähem tähtis fakt, et vajadusel ollakse valmis mõnda aega taluma ka eesmärgist kiiremat hinnakasvu. See lisab keskpanga tegevusele dünaamilisust. Inflatsioonimõõdikuna käsitletakse ka edaspidi harmoniseeritud tarbijahinnaindeksit, kuid selle koosseisu püütakse järk-järgult lisada ka omaniku kasutuses eluaseme hinnaindeksi komponent, mis tähendab, et indeks hakkab edaspidi rohkem arvesse võtma ka kinnisvaraturul toimuvat. See ei tähenda, et edaspidi võrdsustub tarbijahindade kasv euroalal kinnisvarahindade kasvuga, kuid kindlasti annab see väikese tõuke kiiremaks inflatsiooniks.
Rahapoliitika edasiste sammude osas viitas keskpank, et intresse ei hakata tõstma enne, kui eesmärgilähedane inflatsioon on saavutatud. Seni loeti intresside tõstmiseks piisavaks, kui 2% lähedast inflatsiooni nähakse vähemalt prognoosihorisondil ehk ligikaudu kolme aasta pärast. Uue strateegia kohaselt peavad märgid olema selgemad ja soovitav inflatsioon lähemal ehk saavutatav vähemalt aasta-kahe pärast. Sellele eelnevalt saab keskpank astuda samme rahapakkumise vähendamiseks, näiteks vähendades varaoste või leevendades reaalselt pankadele kohanduvat negatiivset hoiustamismäära. Kuid ka neid võimalusi arvesse võttes jääb rahapoliitika ikkagi veel aastateks ülileebeks.
