Naisettevõtluse päeval kõlavad tõeliste eeskujudena mõjuvad lood
Eestis tähistatakse rahvusvahelist naiste ettevõtluse päeva 19. novembril konverentsiga, mille eesmärk innustavate persoonide ja nende lugudega julgustada naisi ärisektorisse sukelduma.
Naisettevõtjate aasta suursündmus kannab viiendat korda egiidi “Hoogu naiste ettevõtlusele”. Konverentsi korraldavad Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Päev jaguneb kahte suurde teemaplokki: üks annab majanduse kolmikpöördest ja tugimehhanismidest, teine tõstab paneeldiskussioonides „Piire ületades“ esile silmapaistvad naisettevõtjad.
ENUT-i juhatuse esinaine Reet Laja juhtis tähelepanu, et Eesti andis eelmisel suvel soolise võrdõiguslikkuse foorumil Pariisis lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogias ja innovatsioonis.
“Samuti on riigisiseselt lubatud jõuliselt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika erialadel ning IKT-valdkonnas – seda nii hariduses kui ka tööturul, sealhulgas juhtimistasandil. Kõiki eelpool toodud valikuid silmas pidades toome esile edukaid naisi valdkondadest, kus neid sageli napib. Nende lood ja eeskuju peaks seni kõhklevaid naisi julgustama ja ettevõtluse arengut turgutama,“ rääkis Laja.
“Olla erivajaduse või puudega naine ja samal ajal ettevõtja – tundub võimatu missioonina, kas pole?“ küsis üht arutlusringi juhtiv EEK Mainori turunduse erialajuht, ärimentor ja ettevõtja Aet Kull. Ja vastas ise: “Soovin viie üüratu teotahte ja mõttelennuga naise vestlusringis tõestada vastupidist. Just nemad kehastavad tõeliselt ettevõtlikke ettevõtjaid! Peame neid märkama, esile tõstma ja seeläbi tervet ühiskonda inspireerima.“
Teises arutlusringis osaleb näiteks Kadi Pajupuu, kes on tekstiilikunstnik, professor, leiutaja ja ettevõtja.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vaatab valdkonna tulevikku lootusrikkalt. “Eesti ettevõtjate ees seisavad suured võimalused ja väljakutsed. Oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid kasvatada aastaks 2035 tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ning teostada rohe-, digi- ja innovatsiooni kolmikpööre. Tänavusest on Eesti CERN-i liige, mis avab uksi teadusmahukuse tõusuks, samuti toetab arenguhüpet Euroopa fondidest avanev raha. Olen veendunud, et Eesti ettevõtjad leiavad eesmärkidele vastavad võimalused ja kasutavad neid edukalt,“ põhjendas Sutt optimismi.
Osaleda saab tasuta, samuti on võimalik toimuvat jälgida virtuaalselt. Selleks on vajalik eelnev registreerimine. Konverentsi täpse päevakava leiab SIIT.
Loodud on ka kirjutustõlge vaegkuuljatele, samuti ratastooliga ligipääs.
