OLE TEADLIK I Menetlusse võeti eelnõu riigigarantii andmiseks ajutise toetuse Euroopa rahastule
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 8. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõu (210 OE).
Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot ELi Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel.
Määrusega luuakse ELi eelarve ja liikmesriikide garantiide toel ajutine ühine rahastu COVID-19 puhangu tagajärjel tööpuuduse järsu kasvuga toimetulekuks. Rahastu maht on maksimaalselt 100 miljardit eurot ja sellest saavad liikmesriigid taotleda laenu, et rahastada juba võetud või planeeritavaid ajutisi tööturumeetmeid. Laenu saamiseks peab liikmesriik tõendama, et alates 2020. aasta 1. veebruarist on kulutused lühiajalistele tööturumeetmetele COVID-19 tõttu järsult kasvanud. Laene annab Euroopa Komisjon, kes kaasab raha finantsturgudelt või -asutustelt liikmesriikide ja ELi eelarve garantii toel. Garantiilepped kehtivad seni, kuni kõik käesoleva määruse alusel antud laenud on täielikult tagasi makstud, maksimaalselt 2053. aasta lõpuni. Garantii realiseerumise tõenäosus on piiratud, kuna enne garantii nõude esitamist liikmesriikidele kaalub Euroopa Komisjon võlgnevuses makse tasumiseks ELi eelarve võimaluste kasutamist või maksetähtaja ületanud laenumaksete laenuga rahastamist.
Rahastu käivitub alles siis, kui kõik liikmesriigid on Euroopa Komisjoniga garantiileppe sõlminud. Kuna liikmesriikide kulutused kriisi olukorras tööturu aitamiseks on oluliselt suurenenud, siis eeldatakse garantiide heakskiitmist ja rahastu toimima hakkamist esimesel võimalusel, juba 2020. aasta juunis, mille on seadnud eesmärgiks EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 8. juunil esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (209 OE).
Nõukogu liikmete esitamise ettepanek lähtub asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu varasema koosseisu volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Samas esitas tulenevalt seadusest iga fraktsioon rahanduskomisjonile fraktsiooni nõukogus esindava saadiku nime koos tema kirjaliku nõusoleku ja kirjaliku kinnitusega, et ta vastab Eesti Panga seaduses nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.
Riigikogu fraktsioonid tegid ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaanus Karilaiu (K), Ivari Padari (SDE), Sven Sesteri (I), Andres Suti (R) ja Jaak Valge (EKRE). Eesti Panga nõukogu esimees tegi ettepaneku nimetada nõukogu liikmeteks valdkonna asjatundjad Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase.
Eesti Panga seaduse kohaselt peavad nõukogu liikmed olema Eesti kodanikud, kellel on kõrgharidus ning nõukogu töös osalemiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning kelle suhtes ei esine seaduses sätestatud aluseid. See tähendab, et tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas ja tema suhtes ei ole jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine. Eesti Panga seaduse kohaselt ei tohi nõukogu liige töötada ühegi fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva subjekti juures ega kuuluda nende juhtimisorganitesse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Urmas Kruuse ja Kaja Kallase 8. juunil algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE).
Eelnõu täpsustab kohanimede määramist. Eelnõu järgi ei ole lubatud kasutada kohanimedeks Eesti ajaloo ja kultuuriloo sobimatuid nimesid. Täpsustatakse Kohanimenõukogu ja vastava ministri rolli kohanimede vastavuse määramisel ning määrab tähtajad, millega Eesti kohanimed viiakse vastavusse seadusega.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis kehtiv kohanimeseadus ei luba kasutada kohanimedeks Eesti ajaloo ja kultuurilooga sobimatuid nimesid. Praegu puudub aga arusaadav mehhanism taolise sobimatuse tuvastamiseks ja kohanimede kooskõlla viimiseks kohanimeseadusega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 8. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel“ eelnõu (211 OE).
Eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega operatsioonil Sentinel.
Ameerika Ühendriigid tegid 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon IMSC (International Maritime Security Construct), mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas.
Hormuzi väin ühendab Pärsia ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist, seda läbivad olulised naftatransiitteed. Alates suvest 2019 on Iraan suurendanud oma tegevust Hormuzi väina piirkonnas, sealhulgas korraldanud rahvusvahelistes vetes agressiivseid intsidente alustega ja hõivanud laevu.
Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, kaasa arvatud meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse.
Eesti panustab 2020. aasta sügisel ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Bahreinis. Operatsioonil Sentinel osalemisega jätkab Eesti väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.
Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
